Klassika

Tere

Kui juhtute Santorinil 33maja n6utama, siis miks mitte kylastada Villa Popi nimelist kohta. Peale sadamas maabumist ning marsa n6utamist j2tkub teekond tiheda liiklusega t2rpentiinidel, kuna sadam teatavasti all orus asub.

Kui veab ei hakka teil pea ringi k2ima ajaks, mil olete j6udnud yles m2gede otsa. Sealt j2tkub s6it juba palju meelekindlama olekuga Fira linna suunas, kus m2rks6naks on mida suurem masin, seda ylbem s6idustiil. T2navate laius pole oluline.

J6udes suure ATV rendikeskuseni, millest annab m2rku kriiskavpunane ATV maaling v2ljuge masinast ainult uste kaudu. Edasi v6tke suund trepist alla, kuid 2rge tormake, kuna suhteliselt kohe tuleb v6tta t2isnurkne kurv vasakule. P2rast m6ningast s3rki suundub tee alla paremale, kus on v6imalik valida trepi ning kaldtee h2mmastava maailma vahel. Olles sooritanud maabumise j2rgmisel tasandil tuleb teha kiire vasak-parem-vasak haak, samas ei tohi unustada k6htu sisse t6mbamast, kuna avaus millest l2bi tuleb minna on v2ljakutsuvalt kitsas.

Edasi j2tkub teekond lameda paremkurvega allapoole. Olge t2helepanelikud, kuna jalagde alla j22vad stiilipuhtad sinivalged terpiastmed ning nool, mis eksitavalt vastupidist suunda n2itab. Eelviimane kurv tuleb j2llegi vasakus suunas, millele j2rgneb j2rsk laskumine k6ige alumisele tasandile, aga enne veel kui j6uate retseptsiooni viiva trepini saate viimast korda nautida premp33rde esteetilist v6lu.

V6imas

Aeg maas

Lugupeetud inimisiksused teispool kuvareid!

V6tke aeg maha...

V6tke ta maha seinalt, randmelt, lauanurgalt, p6randalt, katuselt, vaibalt ja vaiba alt ja kui teil ei ole vaipa siis parketi seest, naabrilt, juhuslikult m33dujalt, p2kapikult, kolme peaga ahvilt, elevandilt loomaaias, aas-k2okingalt, soopilvikult.

Ja siis kui aeg on ykskord maha v6etud, siis lihtsalt sirutage jalad v2lja ja vaadake, mis teie ymber toimuma hakkab, sest m6nikord v6ib juhtuda, et istud elu syndmuste s6lmpunktis ja just sinu selja taga olevast uksest astub yks hetk v2lja laualtusele kiirustav pruut kohevas valges kleidis, pruutneitsid sabas s3rkimas.

Nomidak6ikeveel.

Tere h2rra Reinaas, mida teie siin teete?

Anne see sissekanne on pyhendatud Sulle ja Su suurele sugupuule, mis on oma massiivsed k2mblad ajanud ka kaugetele Kreeka saartele :)

J2lle yks n2dalal6pp selja taga ning palju uut pildikola punnitamas m2lukaardist v2lja. Seekord viis Sinit2he praamimeeskond meid Santorini saarele, ennevanasti tuntud ka kui Thera.

Mu tarkade ammeerica kolleegide jutu j2rgi on see omamoodi arhipelaag ehk siis vulkaanilise tegevuse tulemusena tekkinud tykike maad, mis on aastatuhandete jooksul p2ris k6vasti yles, alla, vasakule ja paremale loksutada saanud ja sealjuures teinud karme korrektuure ka saare inimisiksuste arvukuses ning arhitektuuris.

Igatahes k6va jonniga tegelased elavad siinkandis. Esmalt kasv6i juba sellep2rast, et enamus elamist asub merest v2ljaturritavate m2gede otsas j2rskudel n6lvadel, kuhu pole just teabmislihtne igatsorti ehituskama kokku vedada. Ka praegusel pekkaniskaliitikumi ajaj2rgul on tegu kaelamurdva ettev6tmisega, mis siis r22kida veel m33dunust. Eks sellet6ttu on ka arusaadav, miks inimesed nii kergek2eliselt polnud n6us oma kodudest lahkuma kui saare vulkaan uuesti tossama asus, hoiatades nii l2heneva katastroofi eest. Tagaj2rjeks sigapalju surma ja kannatust ning kivikyngas, mis justkui m2lestusm2rgina otsib teed t2htede poole.

Pyydsin toda kivimyrakat ka oma panoraamile saada, kuid kohalk2imine annab ikkagi parema tunnetuse, sellest mis kunagi oli paljude inimeste jaoks kodusid t2istipitud saare osa ja millest nyyd saab aru ainult maapinda l2hedalt uurides ja leides sealt kummalisi kividest laotud kaarjaid moodustisi, auke ja vundamendij22nuseid.

Isiklikult ei istunud Santorini linnakesed mulle just eriti, kuna kogu v2hegi silmale ilusam arhitektuur oli pandud t33le turisminduse jaoks. K6ik kohad olid igast poode ja asju t2is, mist6ttu oli pea v6imatu tuua v2lja kohale iseloomulikku ilma, et pildile poleks j22nud midagi, mis vihjaks kaasaja v2ikeste roheliste paberilipakate lembusele.

6nneks sai p2ikeselisel laup2evasel p2eval ettev6etud yks v2he pikem jalgsimatk Fira (Thera) linnast Oia linna, mille jooksul avanes v6imalus kylastada eelpoolmainitud kivikyngast, ronida selle tippu, nautida vaateid saare k6rgeimate tippude otsast, kuhu loomulikult kohalikud olid ka kabeli rajanud.

Usuhullud on need kreeklased. Igatsorti pyhakodasid on rohkem kui m6nel maal tanklaid ja toidupoode kokku. Samas on nende maal2hedane - tehtud oma k2tega - disain parim mis olla saab. Valged seinad ja sinine kuppel on paista kaugustesse, et veidigi oma usus kahtlev kohalik ikka teaks kuhu suunas minna ylakorrust tuulutama.

Ytleks nii, et see saar j2tabki k6ige parema mulje, kui ta l2bi jalutada ja mitte v2ga kaua yhes kohas peatuda. Vaated on siin v2ga 2gedad, kuna k6rgemates kohtades saad j2lgida kaugusesse kaarduvat saarejoont n2ha merd m6lemalpoolt saart, lehvitada turiste pilgeni t2is piraadilaevadele ning otsida silmapiirilt vinesse kaduvaid saari, mis justku h6ljuksid 6hus.

Et saaksite aru, millest ma r22gin siis proovisin yhte neist Anafi nimelist ka j22dvustada. Kuigi pildistamise ajal ei teadnud ma saarega seotud legendist midagi, siis minu jaoks kujutab see pilt lootust. Yhe legendi j2rgi olevat see saar kerkinud justkui eikuskilt ja pakkunud varjupaika Argonautidele tormi eest. Argonaudid (kelle nimi meenutab paljuski ka Keskmaa Argonath'e ehk Gondori kuningaid) on kreeka mytoloogiaas kangelased, kes r2ndasid m33da merda oma laevukesega, mille nimi oli Argo ja k2isid Gruusiast Kuldvillakut otsimas. Jah seda sama villakut, mida h2rra Trebek pyyab h2rra Conneryle maha parseldada laup2eva3ises otsesaates. "that's not what your mother said...." :)

Neli ja pool tundi higistamist, tolmutamist, yles alla ryhkimist hiljem l6ppes matk Oia nimelises linnakeses saare p6hjapoolses otsas, kus parajasti otsides head s33gikohta jalutaski mulle elusuuruses vastu h2rra Reinaas, murundusmees kodumaalt. Oli kuidagi hea teada, et sai n2htud kaasmaalast, kuigi mingit eredat momenti see kohtumine endaga kaasa ei toonud. Mis toimus, oli lihtne yksteisest m33dumine. Alles hiljem kui ryypasin Mythost eeljahutatud 6llekruusist m6tlesin, mida oleksin v6inud ta k2est kysida.

Ja veel, v2idetavalt on Oia maailma top viies ilusate p2ikseloojangute poolest. Minu meelest on ta top viies ylet2htsustatud turistiatraktsiooni poolest. Mis v6lu on loojuvat p2ikest nautida, kui sinu ymber tiirleb veel oma tuhat turisti, kes k6ik oma tillukeste kaamerakestega tahavad oraanzi palli j22dvustada?

Ugly shit

Nomida ma oskan 3elda, kuiet mul pole elu sees nii palju vedanud kui t2na.

Oma siinoleku ajast olen ma enamuse pyhendanud oma pildimaterjali viimistlemisele, mis on olnud siiani p2ris kerge ja lahe protsess, kuna lihtsalt on olnud huvitavaid asju mida pildistada. Ma ei tea, kas taas kodumaale tulles see t6ekspidamine kaob v6i muutub silmn2htavalt keerukamaks. Ehk on siinne olustik lihtsalt algajatele pildistajatele parim paik huvitavate kompositsioonide ja eluteatri erinevate hetkede j22dvustamiseks.

Igatahes sain ma teada, et mu l2henemine pildisitamisele on "economical" ja "commercial". Yhes6naga, et yeah dude sa oskad kataloogidele ja postkaartidele materjali leida ning su kompositsioonid on lihtsad ehk t2pselt sellised nagu h2rrased Urmas T ja Arne A on pyydnud mulle selgeks teha. Aga viitsid unusta see k6ik ja otsi enda ymber ugly shit'i.

Olin (olen) segaduses, kuna mida sa sellisele asjale ikka oskad vastu kosta. Justkui said heakskiidu, kuid kohe anti n2taki pasunasse, et mine arene. Aga kas mine ja arene selle inimese jaoks v6i siis enda p2rast? Kas see arenemine mulle hetkel yldse huvi pakub, kas see on midagi mida ma pean enda juures puuduseks? Kuhu areneda, kui kaugele, mis eesm2rgil? Miks on arenemine nii vajalik?

K6ik need m6tted kolasid mu peas ringi seesama 6htu kui tuulega v6ideldes m33da ranna22rset k6ndisin. Mingit imelist vastust mul neile ei tekkinud. Puht pildistamise seisukohalt ei tundunud tegelt suurt vahet olevat. Lihtsalt m6tle v2hem ja kl6psi rohkem. Kuna mu kanalisatsioonikaevu luukide projekt vajas niikuinii elulist elementi, siis sai eesm2rgiks peale Santorinis k2iku teha linnat2navatel tavap2rasest kellaaegadest erinevatel luurekat, et n2ha kas kuskil m6ni kanalisatsiooniluuk on lahti v6etud ning sinikraed (nagu mu ameericlasest 6petaja neid nimetab) selle kallal askeldamas.

Suur oli mu yllatus seega t2na hommiku, kui olles teel laborisse otse mu nina all viis kutti asusid askeldama yhe luugi kallal. Kolm nendest seisid niisama julgestuseks, samas kui kaks asusid kirka ja kuvaldaga osaliselt luugi kinni katnud asfalti l6hkuma. Siinmail on millegip2rast see t2itsa tavaline, et luugid on yks osa k6nni v6i s6iduteest, mitte kui eraldiseisvad objektid, mis juhtuvad asetsema s6idu ja k6nniteedel.

Alles p2rast selle stseeni n2gemist m2rkasin ma ka sibiautot, mis oma v2rvuse poolest pidanuks esimesena silma hakkama, samas kui t33mehed ei meenutanud kohe kuidagi sinikraesid, vaid pigem vaese mehe YMCA kutte. Ei kohta just iga p2ev tegelasi, kellel on kamuflaazh yll.

Pildid, mis ma siiani olen teinud ei hiilga just inimesterohkusega ja v6ibolla on see sellep2rast, et ma ei soovi v66raste inimeste privaatsusega v2ga m2ngida. See t6ekspidamine lendas j2rgmise sajaviiekymne kaadri saatel tuulega seistme maa ja mere taha. Noh v2hemalt selleks korraks.

Otsus kotist kaamera haarata ning sisuliselt sellega nende kuttide nina all vehkida sisaldas koheselt ka uut tyypi adrenaliini, midagi sellist, mida panoraame tehes just v2ga ei teki. Ma ei suhelnud nendega, vaid lasin neil oma asju ajada ning vastutasuks ei ajanud nad mind ka minema, kuigi dokumenteeritud materjaal, juhul kui seda peaks n2gema m6ni omavalitsusinstants v6iks tekitada teatavat hukkam6istu igas suunas.

Vedas, et ma ei olnud otsustanud kohalikus rannas ujuma minna, kuna nyyd ma tean, kuidas siinkandis kanalisatsioonikaevude sisu puhastatakse. Isegi fakt, et rannas on vesi j2tkuvalt l2bipaistvuse etalon, siis mulle piisab tema imetlemisest kaugelt eemalt.

Teiseks on mul nyyd sisuliselt koos ka materjal oma esimese projekti ehk kanalisatsioonikaevude imeliste helendavate hingede ja nende elu eesm2rgi kohta.

Aga yks hea teleobjektiiv kuluks ikkagi 2ra, kasv6i juhuks kui ninatarkus kellegile tyytyks muutub. Yks kaas6pilane lubas mind selles osas aidata.

Kreeka olemus

Kuigi sellel pildil on palju sellist, millest mina h2sti aru ei saa, kuna pole lihtsalt sellist elukogemuste pagasit veel ette n2idata, siis tunnetuslikult ytlen ma kyll, et see r22gib v2ga palju selle maa olemusest ja viisist, kuidas mulle meeldib neid n2ha ja tunda (kaugelt, eemalt, steriilselt ja ilusalt nagu mu 6petaja ytles, kes ootab minult pilte a la "ugly shit").

Tehtud on see Mykonosel, kuigi iseenesest pole sel suurt t2htsust, kuna see pilt ise on minu jaoks kohaylene. See kohalik vanat2di, kes pildilt justkui s22red teeb tuli tegelikult alguses minu poole, kuid n2hes minu k2es kaamerat p33ras otsa ringi ja ilma kiirustamata lihtsalt kadus vaikselt nurga taha, kus ta m6ni hetk varem oli tulnud. Tema olemine siin pildil polnud kyll mul plaanis, kuid ta on justkui kirss tordil, sest puht maal2hedastel p6hjustel varjas ta 2ra yhe pisikese tsilliva musta kassi, mille ma oleks pidanud p2rast v2lja kloonima, et pildi fookus s2iliks v2rvidel ja symmeetrial ning teiseks tekitas pildile yhe suure musta kogu asemele, et ma tahtlikult ei peatuks vaid v2rvidel ja symmeetrial.

Olles ymbritsetud tarkadest inimestest sain ma teada, et p6hjus, miks t2di on riietatud musta (lisaks veel kehahoiak) p6hineb tema leseks olemisel, seega andis ta pildile juurde kurva, kuid v2ga elulise alatooni, luues sellega kontrasti r66msatele v2rvidele ja yhtlasi tekitades juurde uusi kysimusi minu jaoks.

Gaz viiskendyks viiekymne kahe kerega

Khalimera ytle hommikul tervituseks ja Khalispera ytle muul ajal - seda sain ma teada s33klat2dilt, kelle h6rgutisi ma enamasti naudin.

Siiani on mul 6nnestunud saada tema k2est lihapalle, mis meenutavad pigem pikka poissi aga tomatikaste ja ahjukardulas koos pisikese heinekeniga on t2pselt mida n2ljane turist vajab. Igatsorti tugevama konsistentsiga liha pakuvad nad ka ning pastavormi ja moussakat samuti. Ameericlased nimetavad seda viimast eggpl2ntiks, aga minumeelest on tegu lihtsalt yhe vormiroaga, kus pealmine kiht on laiaks litsutud muna ja sisemise kihi kohta ma ei julge midagi uurida, sest muidu s33n p2rast veel seeni ja siis on jama majas. Teadmatus on selle toidu puhul parim.

Aga tegelt tahtsin ma tutvustada veidi oma elamist v6i noh nii kymneruudust pinda, mis sisaldab v2ikest r6du, kuigi asub maanteest allpool ja eluruumi, kus toimub s33ma/jooma/norse ja igahommikune faktor kahekymne asetamine n2htavatele kehapiirkondadele. Tegelt ma ei tea, miks ma seda protseduuri teen, kui enamuse p2evasest ajast istun laboris. Ju siis ei taha ma oma kodumaiselt suvelt saadud joodikup2evitust v6imendada mitte mingi hinnaga.

Teadlikult randa ma p2ikest v6tma ja ujuma l2inud veel ei ole, kuigi see on mul kogu aeg vaid sekundite kysimus, kui peaks tahtmine tulema. Merevesi on siin nii kristallselge, et isegi sadamas on v6imalik uurida milline n2eb v2lja p6hi. Vette suplema minemast hoiab mind soolane vesi, mis ei ole mu silmadele just parim, seega veem6nusid ammutan ma peamiselt v2ikesest vannitoa vannist (mis funktsioneerib kyll vaid dushshshsina), kus soojema vee saamiseks tuleb m6ttes nii viiekymneni lugeda.

Humoorikas on muidugi ka see v2ike aknakesekene, mis v2lise 6hu saamise asemel avaneb otse koridori, kus olen n2inud nii m6nelgi korral m33dumas kaas6pilasi (v6ib vabalt olla tingitud ka faktist, et m6ni neist elab sealpool koridori otsa). Seega kui juhtud parajasti v6tma k6ne Vabariigi Presidendile, siis v6id samah2sti teha sellest juba konverentsk6ne ja kaasata ka teisi huvilisi oma pingsasse diskussiooni kanalisatsiooni vajalikkusest sellel saarel.

Igatahes minu katsed igal hommikul sulgeda nii r6du v2limine kui ka sisemine uks ning see v2ike aknakesekene vannitoas kannab senini v2he vilja, kuna 6htu tuppa tagasi j6udes on kaks kolmest j2lle avatud. Samas teisalt on tore n2ha, et keegi kannab hoolt su heaolu eest ning peale pisikese jonnakuse pakub sulle v6imalust magada puhaste linade vahel ja kasutada pidevalt uusi r2tikuid. Tualettpaberit on mulle ka juba t33stuslikes kogustes tekkinud. Ei j6ua nendega nii kiiresti midagi pealegi hakata.

Yks moodus, kus siiski olen seda edukalt kasutanud on valgusmaalingud. Tekkis yks6hta idee minna linnat2navate 22retusse labyrinti ja pildistada seal kaevuluuke. Neid on siin oma miljon erinevat ning nad hiilgavad ka omap2rase disainiga. A, et kuidas tualettpaber siia puutub. Lihtsalt.

Mu taskulambil on natuke probleeme valguse koondamisega yhte kindlasse punkti, selle asemel kipub see tal oma teed minema. Kuna mind huvitas just koondatud valgusega maalimine, siis juurdlesin endamisi milline oleks kiire ja lihtne lahendus. Ootamatult geniaalse tulemuse andiski tualettpaberirull, mis nagu valatult sobitus taskulambi ymber. Nyyd j2i yle vaid v2lja m6elda logistiliselt k6ige mugavam viis t2navatel ringitatsamiseks. Selleks sai siis h2davajalik topitud seljakotti ning 6lale v6etud ka statiiv. Esimesi pilte linnas tehes selgus, et t2navavalgustusega hakkab yks jant pihta. Nimelt olid parimad luugid tavaliselt just valgustite all, mis j2ttis maalimise efekti v2ga tagasihoidlikuks. Lisaks selgus, et kogu aeg kotist aparaati ja taskulampi v6tta ning siis veel aparaat statiivi kylge asetada muutub jube tylikaks. Seega p2rast esimeste vitsade saamist sai bisnesplan ymber kohandatud. Aparaat j2i konstantselt statiivi kylge, taskulamp, mis meenutas rohkem valge t3mbi otsaga kuvaldat j2i vasakusse k2tte, et muuhulgas valgustada ka pimedaid k6rvalt2navaid, kuhu pidi suunduma parima tulemuse saamiseks ning statiiv oma v2ljasirutatud pikkuses k6ikus parema k2e otsas. Seljakott, kui pisikene lisaballast tolknes seljas, nagu tema p6hifunktsioon elus ka ette n2eb.

Kuigi mul polnud eriti mahti j3lgida minu ymber toimuvat, siis Seitsmes Meel ja Henry Laks ehk teisis6nu kolmas silm tunnetas kogu aeg mingit ohhoo efekti, mis muutus ilma suurema pingutuseta ahaa ja braavo efektiks, siis kui avanes v6imalus m6nele julgemale kodanikule tulemust ka ekraanilt n2idata. Hetkel ma veel pilte ei n2ita, kuna see projekt on veel pooleli, kuid kyll kunagi ikka saab.

Reisupilte ka natukese

Kyll v6ib yks maailmajagu olla palav, 6nneks on olemas kylmkapid, kus saad oma vee j22kylmaks kylmetada ja siis aegajalt reisukotist jahutust otsida.

Veider lugu tegelt nende kylmkappidega siinmail. Mul on oma tuppa p22semiseks ja elamise elektrifitseerimiseks spets magnetiga v6ti, mille peab asetama yhte lohku, mille peale lylitub kylmkapp sisse ja saad tulesid p6lema panna ning pistikuid kasutada. Esimene 6htu kui ma veel uimane olin, siis tulles tagasi jogurtijahilt ei taibanud ma seda kohe teha ning kondasin m33da tuba nagu segane ringi m6eldes endamisi, et tore nyyd mine hakka veel valvurit2di ka tyytama. No 6nneks oli oidu enamaks ja mingi sisemine h22l k2skis seda imelikku v6tmehoidjat proovida.
Tunne oli sama ylev nagu mister Hanksil kui ta yksikul saarel esimest korda l6kke syydatud sai.

Ah, et miks ma seda toast lahkudes ei m2rganud, sest sel asjal on ka mingi taimer, mis hoiab m6nda aega peale sinu lahkumist k6ik veel elektrifitseeritud ja kuna ma lahkusin ruumist koos kutiga kes mind sinna t6i, siis ma ei m2rganud kohe kus kohast ta selle v6tme haaras.

A ja mul on ju toas konditsioneer, mida saab juhtida puldiga. Pult t33tab, konditsioneer mitte. Ma ei tea miks, k6igil teistel t33tab ja ajab vedelikku v2lja. Aga ma ei nurise, kuna p2eval pole ma nagunii seal, vaid digilaboris, kus hoolimata internetiyhenduse pidevast jukerdamisest kont jahutab suurep2raselt. Ja 33siti polegi mingit ekstrajahutust vaja, v2ljas on pisavalt 6hku ja tuult, et m6nuga uinuda.

Aga tulles veelkord tagasi selle kylmakapi juurde, siis see on selline v2ike ja sygavkylmal pole ust, mist6ttu saab ka tavaline kompaartment lisajahutust ning igal hommikul kui ma kapist veepudeli haaran on see j22kamakas ja viisteist minutit hiljem kui j6uan laborini on see m6nusalt j22kuubikuid t2is veekokteil. T2pselt paras joomiseks ja jahutuseks.

Igatahes tuli selle veidra mehhanismi headus esile pyhap2evasel kruiisil Delose ja Mykonose saartele. Eriti selle esimese puhul, kuna see toimus t2pselt keskp2eval, polnud pilvi ja saarel polnud just kiita ka katusealustega. Igal pool olid ainult varemed mingist x ajastust ning Kynthose m2gi mida pidid k6ik vallutama, kuna Homer (nagu ameericlased teda tunnevad) kirjutas seal Apolloni (lihtsalt yks kuulsamaid jumalate poegi, keda oli 6nnistatud lillaks olemisega muuhulgas) kohta mingi segase kama kokku. Tehtud k2idud n2htud. J2llegi sai t6estust fakt kui masendav siinne sygis on. K6ik kuivas ja suri, ainuke mis liikus olid sajad ja sajad gekkod ning yks uss, kellel 6nnestus oma meetrised kihvad asetada hellalt yhe saksa pension2ri suure varba sisse. Verd pritsis ja tatti lendas. Tegelt ei midagi eluohtlikku nagu saare ametnikud seletasid.

Delose kohta v6iks veel seda mainida, et saarele ei soovita kylastajaid, kes tunnevad, et hakkavad kohe surema v6i synnitama. Mingi maaomandi6iguse kammajjaa. Aga tegelt on sinnaminemise kysimus sama t6sine ka teiste muude probleemidega inimeste puhul, kuna seal v6ib ka igavuse v6i palavuse k2tte 2ra surra, kui sa pole just arheoloogia v6i poeesiapisikust nakatunud. V2ga depressiivsest poeesiapisikust peaks veel lisama.

Ja no kui hakata juba juuksekarva l6hki ajama, siis yheks p6hjuseks miks see saar nii kuuma surnuaia moodi v2lja paistab v6ib paljuski olla seotud Apolloni endaga, kuna ta on siinmail tuntud kui valguse/p2ikese jumalana. Niiet, kallis publikum, on ju arusaadav, et talle eriti ei meeldi oma kinnistut (elus) kylalistega kaunistada.

Mykonos oli justkui k6ike muud. V2rvid, vormid, mustrid, kitsad t2navad, m6nus pilvisus ja viis tuuleveskit yhe kynka otsas. Kahjuks need vennikesed enam ringi ei k2i, kuid olid kunagi sellele saarele v2ga oluliseks sissetulekuallikaks. Kokku pidavat neid veidraid niitpulkajamiga mehhanisme saarel olema 16. Samasuguse tyybiga tuulikuid on tegelt terve Kyklaadide saarestik t2is. Arhitektdeks pole siiski kreeklased vaid hoopis mingid poldid Veneetsiast, kes seal kuueteistkymnendal sajandil oma liini ajasid. Ka Parosel olen ma neid ehitisi kohanud, lisaks oli r66m avastada yhe suurema kynka otsa rajatud tuulepark, kus praegu on tervelt kolm tuulikut, kuigi tuult jaguks kolmesajale.

Mykonose kohta v6iks kyll julgelt anda kylastamissoovituse. Lihtsalt tulge ja jalutage nendel v2ikestel t2navatel peatuge ja vaadake inimesi, kes teist m33duvad, uurige ehitisi ja mustreid ja l6busat symmeetriat enda ymber. V2ga lahe. Riputan v6ibolla millagi tulevikus siia ka kollektsiooni parimate mustrite, tekstuuride ja symmeetriaga piltidest. Eks n2is.

Tribuut kodumaale

Oo kodumaa, Sa suur ja lai.

Sust m6tlen ma ei miskist muust.

Ja kuigi kaugel viibin taas,

Sind meenutab poestleitudvalioAtleetjuust :)

Vaata eelmist pealkirja

Hellenic International Studies in the Arts on ameerika juurtega kool, mis asutati siin saarel oma kymme aastat tagasi yhe maailmar2nduri ja juba veerandsajandit sumomaadlust f2nnava filosoofi Barry Tagrin'i poolt. T6en2oselt on seal nime ees ka doktor, a see pole ka nii t2htis.

T2htis on see, et ta teab v2ga h2sti, kes on Balto v6i noh siis eestip2raselt Baruto. Viimase info kohaselt on Balto v2ga palju nutikamaks maadlejaks saanud jasamuti pole ta kaugeltki enam nii kohmakas ja naiivne. Yhes6naga Barry andis Baltole oma heakskiidu. Ja tagatipuks on Balto kodanikunimega Kaido H p2ris heas hoos hetkel. Eks n2is, Barry avaldas soovi mulle igatahes veidi rohkem selle v6istluskunsti t6desid selgitada. Seda siis telerivahendusel, mitte otseselt fyysilist kontakti kasutades. See oleks ka ysna veider, kuna Barry on mulle umbes 6lani ning sama tyse kui minagi. Fantaasialennukamad isendid teist kindlasti juba kujutasid seda sajandi matsi ette - Ihanaa, pampers ihanaa ;)

Kool kuhu ma sattusin tegeleb erinevate vabade kunstide 6petamisega. Peale digitaal ja analoogfotograafia v6ib siin rammu katsuda ka savivoolimisega (jah, ka peldikus Ringo K), poeesiaga, filosofeerimisega, kirjutamisega, maalimisega, filmimisega, kohaliku ajaloo tundma6ppimisega jne. jne. ning kui soovi on siis ka kreeka keelega.

6ppej6ud on oma ala asjatundjad ja tavaliselt l6petanud m6ne ameerika ylikooli k6rgema kraadiga. Hetkel on kontsentratsioon San Francisco kasuks. 6pilaste valikukriteeriumeid ma ei tea, aga minule mingeid piiranguid ei seatud, kui raha makstud oli tee valla.

Alates teisest siinviibimisep2evast saabusid siis saarele ylej22nud usinad 6pilased, kes k6ik kaugelt ameerikamaalt p2rit, kuigi yksikute juured olid ka siinmail v6i siis aafrikas. Sai selgeks, et Jimmy's apartements saab edasi olema kaunistatud valdavalt noorte naisisiksuste kilgetest ja jutumulast, kuna neid tykki kakskendviis siia sattus, lisaks veel siis yks minuvanune kutt. Miks ma ytlesin noored naisisiksused on tingitud sellest, et nad enamasti meie m6istes alles ylikooli sisse astunud ja vaid v2hestel on mingi "major" aine juba seljataga. Yhes6naga karneval, kus leidub igas suuruses, v2rvis, intelligentsis jamillesiganesveel inimisiksusi.

Igasugused eelarvamused v6ib julgelt 2ra unustada, kuna nii tutvumis6htul kui ka edaspidises kokkupuutumises on selgelt olnud v6imalik kogeda, et m6ned neist on varustatud ikka v2ga terava m6istuse ja maailmavaatega, samas kui leidub ka isendeid, kelle t2htsamaks missiooniks elus on h2sti palju riidepuid kokku ajada, et sinna k6ik oma sadamiljonit riideeset 2ra riputada. Las k2ia - mine p2hkliks.

Esimene 6ppen2dal on ka nyydseks l2bi ja sellega koos on tekkinud v2he parem arusaam, kuidas maailmakorraldus siinmail k2ib. Kuna 6ppima v6ivad tulla nii algajad kui ka profid, siis esimene ots 6ppekavast n2eb ette klassiruumis istumist ja teooria alustalade tundma6ppimist. Yhes6naga nagu yks tavaline koolitund ikka. Kuid seoses sellega, et igas aines on vaid loetud arv 6pilasi, siis 6petaja 6pilase suhe on personaalsem ja pyhendumine oma ylesannete t2itmiseks sedav6rra k6rgem. Minu peamiseks aineks on siis digifotograafia ning vabakuulajana osalen ka analoogfotograafia tundides. Viimases on mul v6imalus saada ka selgemaks mis m2su toimub pimikus. M6lemad 6ppej6ud on kiiksuga nagu ikka, kuid seda parem sest need on neil t2iesti erinevad aga samas 11 t2iendavad.

Digifoto tunnis oleme alustanud ka juba nn. field work'idega, kus esimeseks ylesandeks oli istuda 20 minutit yhe koha peal ja teha kuni kymme pilti. Kahte selle ettev6tmise pilti te siis ylalpool n2ha v6itegi. Ettevaatust k6ik t33narkomaanid, enne selle ylseande proovimist kodustes tingimustes 2rge unustage palderjani v6tmast, sest muidu hakkavad kohutavast k2rsitusest k6rvad vilistama ja auru v2lja laskma ning kummalisel p6hjusel tekib soov n2rida varssellerit :)

Ytleme siis nii, et alates sellest esmasp2evast 2rkan ma tavaliselt poole yheksast yles, proteduuritan vannitoas ja siis suundun digilaborisse, et oma piltidega tegeleda, blogi kirjutada ja oma ylesannete jaoks pildistamisideid luua. Kuskil viiest l2hen ymberkaudsetesse toidukohtadesse k6hut2idet n6utama ja suundun siis kas jalutama, pildistama v6i tagasi apartementi, et seal siis katuseterrassil t2hti imetleda (suur vanker ja kassiopeia on mul juba selgeks saanud) v6i all oma kambris magama heita. Ahjaa inglise vutti ja tsempionide liiga vutti pyyan ka ikka j2lgida niipalju kui on v6imalust tekkinud. Ma pole ikka aru saanud, milleks on linnas nimega Manchester see helesiniste s2rkidega jalkaklubi ja tundub, et sama arvamus on ka kohalikel :p

Aga see k6ik pole yldsegi nii ruttiinne nagu tundub, kuna siinne koht ise juba inspireerib asju tegema ning lisaks pole mul yhtegi muud segajat, ainult anna ideedel tekkida ja katikul plaksuda. Ja lisaks kuni oktoobri l6puni on iga n2dalavahetus oodata ka suuremat v6i v2iksemat v2ljas6itu ymbruskaudsetele saartele. See n2dalavahetus siis plaanis l2bi s6eluda Delose ja Mykonose saar.

Rohkem ei viitsi praegast, n2lg n2pistab ja v2rki.

J2tk elule siinmail

Peab ytlema, et kuigi v2ljas on p2evasel ajal kolmekymnel2hedane kuumus, siis tuul aitab p2ris palju, eriti kui leiad veel varjulise koha. Igatahes seda panoraami tehes oli mul t6sine tahtmine asi katki j2tta, kuna kaamera muutus omamoodi purjeks ja pani seega kogu kolmjala systeemi kergelt vibreerima. Pyydsin siis oma keha hoida nii l2hedal kui v6imalik kaamerale, et katta osaliselt tuult ning hoidsin samas yhe k2ega ka kolmjalast kinni. Ytleme nii, et v6imalusel tahaksin ma proovida uuesti 6htuvalguses Parikiat j22dvustada, aga praegu v6ib rahul olla ka selle pildiga.

Praam, mida pildil n2ha v6ib on minu saarele toonud isendi 6de nimega Blue Star Paros. Yhel varasemal 6htul, istudes yhes ranna22rses v2likohvikus, mida on siin oma viiskend miljonit triljonit, syyes p2ikeseloojangu saatel Moussakat ja juues Alfat tekkis mu peas selline omap2rane arusaam sellest kohast ja praamidest mis siin alatihti saalivad. MItte, et ma kandideeriks mingile originaalselte m6tete grand prix'le, aga ikkagi.

Ytleme, et meil inimestel on v6ime eksisteerda kahes reaalsuses ja vahend, mis meid yhest teise transpordib on praam. Mina otsustasin, et aitab, soovin pseudoreaalsusest eemalduda ning kogeda alternatiivset reaalsust, mis justkui eksisteerib v2ljaspool tavalist aega, ehk nagu teispoolsus, kuhu k6ik hinged suunduvad peale maisetest kehadest lahkumist (n2iteks). Ainult, et v6rreldes teispoolsusega saab siit saarelt vajadusel oma argip2eva tagasi p33rduda (aga ainult siis, kui sa oma hinges seda soovid). See koht eksisteerib puhtalt selleks, et saaksid tegeleda iseendaga, teha kokkuv6tteid olnust, vaagida ja kaaldua olevat ning kui soovi on siis koguda m6tteid ja ideid edaspidiseks eksistentsiks. Aga peamine on siin saarel ikka enesesse syybimine, et korrastada oma ylakorrust. Kes teab, 2kki 6nnestub siin saavutada sisemine rahulolu ja tasakaal, mis aitab sul hakkama saada ylej22nud olemise aja...

Elu ja asjad siinmail - saabumine

Nyyd kus n2dalajagu aega on m33das ajast, milla ma maabusin Parose saarele, linnakeses nimega Pairikia v6iks siis teha v2ikese vahekokkuv6tte, kuna mul on olnud au saada igast kysimusi siinse elu ja oma tegemiste kohta.

Kui ma eelmine kolmap2ev Kreekat esimest korda silmasin, siis tundus, et kaasav6etud tugevam matkajalats kulub siin 2ra kyll. Igatsorti suuruses, pikkuses ja laiuses kynkaid ja m2gesid on siinmail kuhjaga, ainult et floora on siin v2hemalt sellisel aastaajal v2ga n2rb ja kipub sulama yhtlaseks pruuniks massiks. Mitte just k6ige pilkupyydvam. Sellist ilusat sygisv2rvide pillerkaart siin oodata ei maksa, aga v6ibolla ma veel v6tan need s6nad tagasi mingi aja p2rast.

Kreeka v6ttis mind oma embusse ilma igasuguste illusioonideta, kui juba lennujaamast v2ljudes selgus, et nii bussijuhid kui metroot33tajad olid j2rsku streikima hakanud ning ainsaks liikumisvahendiks oli takso. Esimene m6te oli, et tore nyyd mine konuta tunde mingis pikas sabas ja siis looda, et praamijuhid samasugust lulli ei l33.

6nneks oli vist terve kreeka taksondus selleks p2evaks lennujaama mobiliseeritud, sest kulus vaid viis minutit ja olin juba omale taksot n6utamas. Tore, sest seljakott, mis yletas lubatud 20 kilo normi umbes veerandiga tuletas end kogu aeg meelde. Ahjaa - viis kilo ylekaalu maksab t2nap2eval 900 eeki. Siinkohal veelkord t2nud isale, kes kiirelt varahommikul koduses lennujaamas selle mure 2ra lahendas. Mystika, kas kotiviskajate vigastused suurenevad peale 20 kilo tuntavalt, et nii palju pappi on vaja v2lja k2ia? Ju siis, pole ju ise visanud. Aga t2nud ka neile, sest tegelikult on ikka tore kui nad oma t33ga hakkama saavad ja su pagas samaaegselt sinuga 6igesse lennujaama j6uab.

Taksojuht oli vanem h2rra, kes pritsis v2ga kahtlast inglise keelt, aga t2htsamad asjad sai temaga kiirelt aetud. Kahjuks olen ma vilets kokkuleppehinna kujundaja v66ramaalastega, mist6ttu pidin leppima taksomeetri tiksumisega pluss mingi lisatasuga, mida ta mulle pyydlikult s6idu l6ppedes selgitas. Lennujaamast saadud info v6imaliku 25 eurose s6idu kohta oli v22r (v2hemalt kui reisid yksi), kuna tegelt maksin s6idu eest elu rekordilidsed 50 eurot, aga mis siis. Onu oli s6bralik, kysis luba autos suitsu teha, kysis mu konditsiooni kohta, v2hemalt seda arvasin mina ja n2itasin talle p3ialt, mille peale tema konditsioneeri t33le pani :)
Ja loomulikult ei puudnud ka episood teise taksojuhiga, kus sisenedes kiirteele me veidi egoistlikud olime, mille peale krutiti aknad alla ja tulistati m6ned loetud minutid yksteisele kreeka mytoloogia alustalasid.

T2nu asjaolule, et Ateenas oli 2004 aasta olympiam2ngud ehitati nii see lennujaam kui ka uus mugav kiirtee l2bi Ateena jaeiteaveelkuikaugele, mist6ttu mingit muret sadamasse j6udmisega ei tekkinud. Kyll aga ei pakkunud see tee mingit puhkust silmadele. Kiirteel s6ites ikka n2ed seda va k6ige r2pasemat ja igavamat kylge mida yhel riigil pakkuda on, kui v2lja arvata liikluskultuur, mis siin suunan2itamise asemel signaalitamisega selgeks tehakse.

Koht, kus taksojuht mind maha asetas ei paistnud esmapilgul just v2ga sadamaymbrust meenutavat. Aga seda loomulikult sellep2rast, et kramplikult tiheda asustatuse t6ttu ei ole ruumi raisata hektareid enda alla neelava sadamapiirkonna tarvis. N2pp n2itas yhte suunda ja sinna ma ka l2ksin, kuni enn2e imet sadamakaid terendama hakkasid. J2i vaid yle leida koht, kus pilet osta. See polnud 6nneks eriti keeruline, kuna nagu hiljem selgus oli sadama ymbruses p2ris mitu kohta, kus pileti v6is hankida. Mina leidisn koha, kus ainukese asjana paluti mul suvalisele paberilipakale oma perekonnanimi kirjutada ning voila, pilet trykiti mu silme all ysnagi p2evi n2inud printerist v2lja. Et olla kindel pileti ehtsuses lasin seda kontrollida sadamhoones paiknevas ametlikus praamifirma piletimyygikohas. Kahjuks oli k6ik legitiimne :)

Oli j22nud kolm tundi v2ljas6iduni ja see aeg venis ja venis ja venis. Kuna n2lg n2pistas yha enam, siis turisti tapilikkusele kohaselt tatsasin esimesse ettejuhtuvasse s33mlasse ja tellisin omlette with ham and cheese. Ja t2pselt seda ma ka sain, kuigi algul arvasin, et ham ja cheese tuuakse eraldi, siis p2rast v2ikest urkimist leidisn nad omleti seest yles. Omleti imeline kest oli 2ra hoidnud igasuguse juustu sulamise v6i singi kypsemise. Kaunistuseks mu taldrikul lebasid ka viis s6bralikku tomativiilu. Ja teadmiseks, et Kreeka toitude hinnatase on k6rgem Eesti omast, hoolimata igast h2dadest mis neile viimasel ajal kaela on sadanud ja mis eeldaksid m6ningast korrektsiooni hinnatasemes. Kasv6i kahesaja grammine kirsijogurt maksab terve euro.

Isegi pooleliitrine 6lu on odavam (poest ostes). Kohalikke marke, mida olen proovinud on kaks - Alfa ning Mythos. Kylmast peast on m6lemad v2ga head janukustutajad, mist6ttu niikaua kuni siin sooja j2tkub n2eb Parose saarel haruldast vaatepilti yhest 6lut trimpavast kolmekymnendaid astuvast eesti noormehest.

Aga tulles tagasi praamiootamise juurde, siis peab ytlema, et ma ei ole kyll teab mis suur lugeja tyyp, kuid sellistel reisidel kulub yks raamat alatit 2ra (no mul on neid kaasas kolm, aga ainult yks juturaamat). Tuhat t2nu prostetnilisele vogonile nimega Jeltz ja tema ettev6tmisele Maa h2vitada, sest see lahendas yhe hoobiga selle planeedi asukate yhe p6hilise probleemi - 6nnetu olemise, mis oli enamasti seotud v2ikeste rohilste paberitykkide ringlemisega.

Peab ytlema, et praamiliiklus on Pireuse sadamas ypris korralik. Praam millele mina suundusin kandis nime Blue Star Naxos ja ta plaanis mind kohale toimetada nii nelja tunni ja viietestkymne minutiga. Algus oli igaljuhul paljut6otav, kuna praam v2ljus sekundi pealt, niiet viimane turistibuss tagurdas praamile juba ajal, mil too liikuma oli hakanud. Istusin terve selle reisi aja v2lidekil praami ahtris ja j2lgisin, kuidas p2ike aeglaselt kuhugi saarte vahele merre upub, vahepeal ise ka tukastades, kuna eelneva 33 kolmetunnine uneaeg saab v6itu ka sitkeimatest vendadest.

Praam j2i siiski veidi hiljaks, kuigi mingit n2htavat p6hjust selleks ei paistnud olevat. Vastuv6tukomitee koosnes kahest liikmest, Barry kes seda fakulteeti veab ja Brett, kellest sai minu fotomentor kuiniiv6ibnimetada. Ma ei tea kuidas, aga nad tundisd mu juba kaugelt 2ra, v6ibolla siis sellep2rast, et olin eelnevalt uurinud voodi pikkuse kohta, mis andis neile vihje, et tegu on v2he pikemapoolse kutiga. Kohe korraldati mulle ka transport, mina olin ikka veel poolunes, ega taibanud muud teha kui t2ita mulle antud korraldusi j2rgneda, istuda, kott 6lale ja 6lalt maha v6tta.

Aga transporidautot m2letan ma kyll. Hirmus p2evi n2inud toyota buss, kuhu mul oli tegu sisse ronimisega, et end mitte igaltpoolt vigastada. Matkakoti paigutamine bussi tagaossa oli ka katsumus, kuna istmete ja v2lise luugi vahe oli suht olematu, seega kott j2i "kerge" pressi alla, aga luuk siiski sulgus ja ei avanenud ka 2kilise s6idustiili peale, mida mu sohver, kohalik ylesmukitud t6mmu roosa t-s2rgiga, harrastas. Tegelikult nagu hiljem selgus polnud sadam yldsegi mitte kaugel, nagu see tol 6htul tundus, vaid veidi yle kilomeetri. Kuna teiste 6pilaste tulekuni oli j22nud veel poolteist p2eva oli majutusasutus nimega Jimmy's apartments suuresti minu p2ralt.

Esimese asjana peale toa k2ttesaamist pidin saama midagi hamba alla, mist6ttu v6tsin suuna tagasi sadama poole, kus terve tee oli 22ristatud erinevate restoranide ja kohvikute poolt. K2is ysna vilgas 33elu. Otsustasin seista vastu kiusatusele esimeses kohas maha istuda ja veidi hindu ja kohti v6rrelda, kuniks minu teele j2i minimarket, kust ilma pikemalt m6tlemata ostsin jogurti kolmp2ki ja suundusin tagasi apartementi neid, koos kohaliku kaabeltelevisioonivaliku uurimisega, alla kugistama.

Ja siis saabus t2iesti oodatult t6en2oliselt ainus teine eestlane sel saarel - Mati Une, kes l6i mind oimetuks j2rgmiseks kaheteistkymneks tunniks.

Hetkel k6ik, varsti j2lle.

Puhkus ja mis sellest siiani on v2lja tulnud

Seesuur, et sai pyhap2eval tehtud paaritunnine tuur saarel ja esimesed muljed on siis j2rgmised :)

Saar pole teab mis suur aga ta on parajalt m2gine ja teda ymbritsevad teised suuremad ja v2iksemad saared. Kahelt pildilt paistab siis ka Naxos, kuhu oli vist ka plaan minna mingi aeg.

V2ga selge ja yhine stiil on majade v2ljan2gemisel. K6ik on lumivalged ning tavaliselt taevasiniste uste ja akendega, justnagu vaataks koguaeg kreeka lipuv2rve. Kuigi ma pole kaotanud lootust leida veidi fantaasiakyllasemat seletust sellele, on praktiline seletus v2ga eluline - peegeldada eemale soojust. Seda siin jagub nagu ka p2ikest.

P2ike on Kyklaadide saarestiku s6ber. Kui sai r22gitud siin miski hetk koolirahvale, et meil on neli aastaaega ning, et sel suvel juhtus olema ootamatult soe ja p2ikeseline, siis kohaliku fakulteedi liikmed oskasid selle peale kosta, et ka siin oli ootamatult teistsugune suvi. M6elda vaid nad said koguni kahel p2eval vihma. Ja nyyd, mil mina siia j6udsin oli siis kolmas p2ev. No tegelt oli see selline jube kiirelt vahemerd yletav tormipilv, mis kallas k6ik oma veerandtunnise olemasoluga yle, v2lgatas paaril korral ning liikus siis edasi. Need pildid p2rinevad siis sellele j2rgnenud p2evast, ainukesest p2evast siiani, kus on olnud ka m6nusaid pilvi, mida pildistada.

Mis toimub?

Yhes6naga taaskord astun ma pimedasse blogiruumi, kus ellu j22vad vaid need, kes oskavad ja viitsivad 2mbritest yle ujutatud blogilabyrindis liigelda nii, et mitte kohe p2rast esimest k22nakut kolinaga l2nikutesse takerduda.
Entusiasmi nagu ikka on esimesel korral kuhajaga ja ma n2en juba vaimusilmas, kuidas mind kroonitakse blogimaailma raskekaalu vaieldamatuks tsempioniks ja aas-k2omets kingkarude p22stjaks globaasest verbaalsest k6hulahtisusest.

K6ik teie, kes te olete viitsinud siia lehele seigelda teadmiseks, et mul ei ole mingit kindlat ajakava ja plaani selle lehe t2itmise ja ylalpidamise suhtes. Teen nii nagu tuju on.
V2ga tore on teada, et teid mu tegemised siinmail huvitavad ja seet6ttu, et mitte viriseda sms tehnoloogia saamatuse yle edastada pilte ja emotsioone, siis pistan oma loomingu valikuliselt koos oma mulaga siia lehele.

Aga esimese asjana tahaks ma 6iendada arveid selle tegelasega, kes andis loa m6elda v2lja k6iksugu erinevad t2hestikud. Mida Sa kyll 6ige tahtsid saavutada?
Jaa, jaa valiku ja v2ljendusvabadus ja muu selline jutt. Yhes6naga, kuna siinmail puudub juurdep22s meile nii iseloomulikele t2ish22likutele, siis vastavalt rahvusvahelisele sms-ssamise standardile asendan ka mina need numbritega (enamasti)
ehk t2ppidega a on 2
t2ppidega o on 3
t2ppidega u on y
ja lainelise kriipsuga o on 6.

a je