Täitsa Lõpp ehk filmitalgud

Seitse ja pool päeva tõsist tööd. Ikka ja jälle äratus kella kuue ja seitsme kandis ning ikka ja jälle magama peale südaööd. Sellised need filmivõtted on. Sigapalju kannatust ja rahulikku meelt peab olema, kuid kasuks tuleb ka võime teha nalja, et tekkinud pinged ära lahustada ning liigtõsist meeleolu ära hoida.
Äratus, söök, võtteplats, duubel, duubel, duubel, lõunapaus, duubel, duubel, duubel, õhtusöök, sõit uude maakonda, magamine, äratus. Vedas, et vihma ei sadanud. Täiega ikka vedas. Ainult korra ja sedagi viieks minutiks tuli võte peatada, et kiire vihmasagar üle peade lasta, samas kui öösiti ja võttepaikade vahel sõites olid taevaluugid ikka täiega valla. Ja mis veel - nädalapäevad läksid sootuks sassi. Hommikul tehtud stseen oli õhtuks juba nii kauge mälestus, et tekkis vägisi tunne nagu need oleks mõnel muul päeval toimunud.
Aga tegelikult oli see kõik väga lahe. Mida veel üks fotograaf võiks tahta. Valgus on, näitlejad on, võttepaigad on. Elu käib ja kogu aeg juhtub midagi, ainult ole mees ja taba hetke. Kui selle eest raha ka makstaks, siis võiks päeva pealt end võttefotograafiks kuulutada. Ei mingit kontoris persetamist. Elu on seiklus.
Aga tore on ka see väike tükike.
Kuigi algus on nagu ikka üle kivide ja kändude minemine, kus keegi ei tunne sind ja sina ei tunne kedagi teist, siis mida päev edasi, seda rohkem hakkad sa enda ümber nägema ja kogema. On reaalne oht, et mõne aja möödudes saad facebooki uusi tutavaid ja sõpru lisada :)
Jäin mõtlema, et mis pilt iseloomustaks nähtut ja kogetut kõige ehedamalt. Valisin kõige ebatõenäolisema, sest need pildid, mis tavaliselt peaksid siinkohal olema ei anna endas muud edasi, kui infot et vat need inimesed tulid kokku ja tegid seda ning toda. Siis oleks võinud siia panna ka pildi filmivõtetest, kus näitlejad mõne stseeni kallal toimetavad, kuid see oleks liiga steriilne ja ilustatud.
Järele jäi pilt keedutuvist Gert-ist, keda häiritud võttemeeskond püüab võtteplatsilt väevõimuga eemaldada, peale seda kui toosama kisakõri oli otsustanud ilma mingi süütundeta jalutada otse filmivõtte ajal kaadrisse, et küsitleda näitlejaid.
Selles pildis on sees väge, jonnakust ning väikese lootusetut võitlust suure ja tugevama jõuga. Ja see on väga iseloomulik ka filmitalgutele, kus hoolimata kõikidest muredest ja takistustest tehakse filmi ikka edasi ja seda ka olematu eelarve kiuste, sest selline on nende inimeste tahe, kes on filmitalgute lipu alla kokku tulnud.
Vaikust, heli käib, kaamera käib, võte...

http://urmasmand.viewbook.com/album/makingoftitsalpp?p=1#1
http://urmasmand.viewbook.com/album/makingoftitsalppvol2?p=1
ja pilte on võimalik daunloudida, kui hiirega alla paremasse serva liikuda

Brasiilia samba kalasadamas ehk Yusk ehk KONT

Uus päev ja uus kunstnik. Seekord tuli ta brasiiliast, ilmus kohale ootamatult vara ja oli suhtkoht selline nagu ma üht brasiillast ette kujutasin - rõõmsameelne ja sõbralik. Isegi päeva lõpuks peavaluga võideldes ei pannud ta pahaks kui palusin tal ühe korra veel pildi peale tulla (peale kogu seda mürglit, mida ma päeva jooksul tema nina all oma kalasilmaga olin korraldanud). Sedakorda siis poseerima ja seda tegi ta hästi. Andsin talle kätte kuldset värvi pihustava kanistri, kuskohast oli peegeldus kõige parem ning palusin tal seista oma töö ette. Kuldne värv on tema töödes muuseas ka väga keskne element. Ülejäänu nagu öeldakse on juba ajalugu. Hoolimata kogu sellest katikuklõbinast, mida päeva jooksul korraldasin jäi see pilt ikkagi ainsaks, kus sees on kogu lugu. Aitäh Yusk.
PS. ja lõunaks sõi ta kana kohvikus Moon. Mina närisin pooltoorest parti.

Kuidas ma Antoni ja Keuziga lõunatamas käisin ehk KONT

Anton ja Keuz sõid hapukapsast, kui see peaks kedagi huvitama. Teisi asju sõid ka, kuid see pole tegelt üldse nii põnev. Need mehed on tänavakunstnikud või ehk nagu Keuz ütleb "unustussevajunud hoonete vabatahtlikud dekoraatorid".
Mina kohtasin ja õppisin nendepoolt pakutavat tööd nautima kalsadama territooriumil asetseval kunstiprojektil nimega KONT, mida korraldatakse Tallinn 2011 raames ja kus saab tulla kaema mitme erineva maa kunstniku jõu- ja ilunumbreid merekonteinerite kallal kuni 21 augustini. Kui päevasel ajal sealt mööda minna, siis saab kogeda kunsti sündimist oma silmaga. Mul oli au ja võimalus jäädvustada esimesi kreaatoreid kaamera abil nii pildi kui ka aegvõttena, mille ürituse lõppedes tahaks kokku monteerida.

Aga asjast. Mehed saabusid kohale esmaspäeval keskpäeva paiku ja tegid seda oma alale kohaselt stiilselt - Dnepr MT10 modifitseeritud mootori ja külgkorviga mootorrattaga. Vihm oli oma sadamised selleks päevaks ära sadanud ning konteinerite pinnad olid spreipurkidest pihustuva värvikihi jaoks ära kuivanud.
Nagu iga generaalplaan tuli ka Antonil ja Keuzil oma valmiva töö kallal teha jooksvaid, eluliselt ja ettenägematult pealesunnitud korrektuure, mis siiski meeste tuju ei rikkunud ning loomingulist protsessi ei halvanud. Kasutati ära olemasolevad värvid ja võimalused ning ehk tuligi niimoodi töö hoopis ägedam kui algne visand paberil ette nägi.
Minu nägemus kogu protsessi kulgemisest oli muidugi midagi teistsugust kui see tegelikkuses mu silme ees lahti rulluma asus, kuid ka mina ei lasknud sellest end häirida, vaid ootasin oma võimalust ja vähemalt emotsionaalsel tasandil tekkis tööga väga isiklik side, misõttu peale seda kui mu lõunalaua kaaslased oma asjad kokku pakkisid ja sama efektselt Dnepriga platsilt minema vurasid jäi mu meel mõneks ajaks kurvaks. Minu poolest oleks võinud noodsamad mehed kõik konteinerikogumiku kaheksa külge oma loominguga täita.
Siiski jätsid nad endast maha väga lustliku kumerkujundite maastiku, millele puhus elu sisse paari riideesemega varustatud nöörijupp, mis täitis tühimiku kahe konteienri vahel ja ühtlasi sulges suure ja valge (algselt roosaks planeeritud) kolmveerandkaare. Ülevaim hetk saabus aga nõks enne lõunale minekut ja nõks peale tugeva vihmasabina lõppemist kui pärastlõunane päike asus uuesti valgustama ja kuivatama kunstnike poolt viimistletud konteinerikülge, kuhu nad oma allkirjad joonistasid ning tumehall taevas võttis koha sisse taustana andes nii parima võimaliku üldvalguse kogu projekti jäädvustamiseks. Ilmselgelt olid kõik platsilviibijad sel hetkel tulemusega väga rahul.
Ja nüüd marss kalasadamasse
http://kont.ee/