Õ:Pöff toimub.
Ü:Lähed?
Õ:Mmmmuidugi!!!
Ü:Kava vaatasid juba?
Õ:Häh, mul juba piletidki ostetud.
Ü:Mitu seanssu tuleb?
Õ:No kolmkümend vähemalt.
Ü:Sooda oled vä?!
Õ:Jep. Ostsin Pöffi Passi ja osalen täiesti vabatahtlikult iseendale korraldatud eksperimendis "Tahan käia iga õhtu vähemalt kahel Pöffi seansil, muidu suren!!!"
Ü:Oookkkeiii. Kas sa ei karda, et jaks saab otsa ning oksemaik on lõpuks suus?
Õ:A mis nad müüvad siis Passe, millega saab korraga kolkend piletit lunastada ning ülejäänud seanssidele siseneda kui vabu kohti on!!!
Ü:Tõprakari, maütlen. Mismoodi siis niimoodi üldse filme jõuab seedida?
Õ: Akustminatean miks festivalid nii on üles ehitatud, et kõiksema ägedamad filmid just kahe nädalaga tuleb sisse õgida ning vaid raasukesed muule ajale jäetakse.
Ü: Täielik diskrimineerimine. Kus neid Passe müüakse, ma kohe tunnen kuidas aju vajab rohkelt (mõtte)ainet? Olgu siis kasvõi oskendamiseni. Vähemalt on ülestulev kraam kõvasti vürtsikam ja massiivsem kui see tavapärane kinosapp, mis nagu ei tahagi seest välja tulla, ainult kerget ööget tekitab ja siis kohe ununeb.
