Kui tavaliselt saab ühe postituse juurde pista mitu pilti, siis praegu väga ei raatsi, sest ega eriti polegi teisi. Suure hurraaga oma taaskohtumist Treffiga oodates sai ühtäkki mulle teatavaks, et näe, see aasta eriti pilte teha vist ei saagi. Esiteks oli etenduste kogumahtu kõvasti kokku tõmmatud, seda kohe niipalju, et kogu üritus toimus vaid nelja erineva teatrisaali lavalaudadel ning teiseks oli ametliku korra järgi etenduste pildistamine pandud keelu alla. Kohti, kus oma kaamerat sisse lülitada tundus olevat vaid valitud kohtades, suts avapeol, teine suts kuskil korraldajate ja publiku kokkupõrget oodates ning lõpuks ehk ka näputäis misket-kesket lõputseremoonialt. Mõtle kuidas tahad, aga tõesti eritilist motti selline olukord ei tekitanud.
Tegelikult oleks võinud minna ka palju kehvemini. Treffi toimumine oli üldse väga suure küsimärgi alla seatud ning muudatused kavas ning korralduses tuli ellu viia, et see festival end üldse tulevikku silmas pidades õigustaks. Ilma, et teaks midagi rahanumbritest ja tagatoa higistest nägudest võib siiski öelda seda, et kõik etendused mida sai ise oma silmaga kogetud olid väga heal tasemel ning pakkusid head meelelahutust stand-up komöödiast kuni traditsiooniliste puuga-pähe nukuetendusteni välja. Ning suurt okk väikest publikut oli nii palju, et ei mahtunud kõik saali äragi. Neid märksõnu arvestades võib loota, et festival suutis end halvimast päästa ning minna järgmistele aastatele vastu uute ideedega, mis ehk kunagi toovad tänavatele tagasi ka mõned geriljatüüpi lavastused, kus ka minul avaneb võimalus oma kaamera näiteljatele nina alla suruda, samal ajal kui nood graatsiliselt ehmunud publiku kukile on istutanud.
Seniks aga heitke pilk viewbooki galeriisse, kus siis mõned pildid lisaks on toodud. Ja hoolimata sellest, et etendusi ei tohtinud pildistada, siis piisab kui küsida:" Kas tohib?". Ikka saab :)
