Sunday, May 31, 2015

Leia pildilt süüdlane ehk asjaolud, mis tingisid minu Luunjast Tartusse vaevalise veeremise

Arvutasin just Eksli-nimelises Universumi Parimas Tabeldusfriikideprogrammis välja, et valdaval vähemusel selleaasta kahetuhandepealisest Tartu Rattaralli lühema distantsi sõtkujatest oli võimalus täheldada, kuidas üks M21 vanuseklassi kuuluv noormees Luunja ja Tartu vahelisel viimasel 15km lõigul sõtkus edasi tempos, mida võib kokkuvõtta umbes nii, et kui mind oleks Luunjas pandud joonele koos mösjöö J. Krela'ga ehk sõidu triumfeerijaga, siis oleks ta esiteks jõudnud finishisse enne kui mina oleks jõudnud Luunja kurgipõldude vahelt oma kiivrinoka välja pista, teiseks oleks ta jõud tagasi Luunjasse ja seal rahulikult sinnapaigutet söögijoogipunktis croissantil ja hapukurkidel hea maitsta ja kolmandaks oleks ta jõud mulle lõpusrpurdiga Tartu vangla kandis uuesti pähe teha, niiet ma tematehtud turbulentsist oleks ülepeakaela uuest ja uhkest sillast kolinaga mauhti emajõkke sumahtand.
Ja miks ma nii aeglaselt veeresin on ju pildilt ka näha. Mis siin ikka pikalt seletada, kui eiteakustsaabund roheliste mehikeste pärast oli vaja endast esimesel viietestkümnel juba kõik rajale jätta. 

Hea pilt nõuab ohvreid!!!

Mösjöö Mikk Tagu palus nentida, et tema seda mõttelõnga väga ei soovi jagada. 
Jäägu talle see õigus.

Monday, May 18, 2015

Mamiya






Teretulemast Analoog-Keskformaatajastusse. 
Ajastusse, kus katikuklõbina asemel on kuulda ainult üksikuid kõrvulukustavaid katikuplaksatusi.
Plaksatusi, mis nõuavad lõpuks ometi spordifotograafi sündroomi põdevalt fotoentusiastilt rahulikumat hingamist, hoolikat kaadrite planeerimist ja valgusolude tunnetamist.
Tunnetamist, mis loodetavasti aitab kaasa ühe noore vaimu arengule nii kaadri sees kui ees.

Friday, May 15, 2015

Tulemine



If your Nerve, deny you
Go above your Nerve
He can lean against the Grave,
If he fear to swerve

That's a steady posture
Never any bend
Held of those Brass arms
Best Giant made

If your Soul seesaw
Lift the Flesh door
The Poltroon wants Oxygen
Nothing more

Emily Dickinson