Sunday, October 9, 2011

Mösjöö Jobs ja tema kolm jutukest



Nii on seatud, et mõnest inimesest hakkad sa rohkem aru saama siis, kui teda enam pole. Ja on ka seatud, et ka sulle enesele võib läbi selle tundmaõppimise midagi uut ja rikastavat külge jääda.
Infoajastu võlu ja valu peitub info täielikus üleujutuses, seega ajal kui sul endal pole midagi öelda on teistel alati midagi välja pakkuda, et seda viga parandada. Niimoodi jõudiski minuni teadmine mösjöö Jobsi vägevast, kuid samas pealtnäha lihtsakoelisest kõnest Stanfordi ülikooli vastlõpetanud tundengitele. Ma ei hakka siinkohal tervet juttu sõna-sõnalt tõlkima, kuigi mõtlesin selle peale, vaid proovin tuua välja iva, mis mulle tundus oluline.

Esimene jutuke: Terviku nägemine ehk ühenda punktid

Mösjöö Jobs andis mõista, et ajaks mil ta oli jõudnud oma (kasu)vanemate elusäästude najal kallisse ülikooli polnud tal aimugi, mida oma tulevikuga peale hakata. Sellest aru saades otsustas ta kindlast haridusteest loobuda ning käis ainult loengutes ja seminarides, mis teda tundusid huvitavat (ehk midagi avatud ülikooli sarnast). Üheks olulisemaks sai mehele kalligraafia maailma tundmaõppimine, mis sel momendil ei paistnud küll kuidagi moodi end õigustavat lähituleviku karjääriotsinguil. Alles kümme aastat hiljem, kui mösjöö koos oma sõbraga pani aluse esimesele personaalarvutile, nimeks tol Macintosh, tasus vaev end ära ning nüüd saamegi tekstitöötlusprogrammides nautida erinevate fontide kasutamist. Julge ja geniaalne mõte siis, täiesti igapäevane ja iseenesestmõistetav praegu. Nagu mees ise ütleb, siis ilma eksmatita poleks ta kunagi leidnud kalligraafiat, mistõttu poles ehk olnud ka personaalarvuteid. Põhjus, tagajärg, saatus. Võta nüüd kinni. Igatahes mösjöö Jobsi julgus oma sisemise hääle järgimisel tõi kokkuvõttes kaasa olulise muudatuse inimkonna lähiajaloo elustiilis. Samas nagu ta väidab on sellise seose nägemine võimalik ainult tagantjärele. Kuid sõnum on selge – usalda ennast ja ära kaota lootust, et kunagi muutuvad sinu valikud ühiseks tervikuks ja ehk veelgi enamaks. Ise mõtlen ma veel nii - või siis ole vähemalt piisavalt loll aga sihikindel, sest ega sa enne ju aru saa oma valikute õigsusest kui ühel hetkel taandub udu ja taevas su pea kohal selgineb.

Teine jutuke: Tee vaid asju, mis sulle meeldib teha

Mösjöö Jobsil näkkas. Ta leidis ja alustas juba varases täiskavanueas tööga, mis meeldis talle kuni elupäevade lõpuni. Ta ehitas garaazhist üles mitmetuhandepealise monstrumettevõtte ja siis ta vallandati. Nagu mees ütleb oli see tema jaoks parim asi. Kuigi sel momendil oli ta suures segaduses, siis sai ta vähemalt ühest asjast üha rohkem aru – talle endiselt meeldis asi mida ta tegi. Ja ta alustas otsast peale. Ta sai olla jälle naiivsem, kuid mis peamine loomingulisem ja ta ei teadnud päris kindlalt kuhu see kõik välja jõuab. Tagantjärele me siis teame, et uues firmas ülesehitatud programmikeel sai aluseks käesoleva põlvkonna Apple’i eduloole, mida mösjöö isklikult ka uuesti vedama kutsuti. Kui teed midagi südamega, siis võid üsna kindel olla, et see ongi asi mida sulle meeldib teha. Ära ainult anna alla ja kaota lootust selle tegevuse otsimisel.

Kolmas jutuke: Surm ja selle mõju elatavale elule

Kui oleme silmitsi surmaga, siis kaovad ära kõik võõrad ootused, uhkus, üleolek, häbissejäämise kartus, hirm läbikukkumise ees. Järele jääb vaid kõige olulisem mõte – kuidas sa oled oma elu elanud. Teadmine, et sa sured kunagi peaks aitama üle saada mõttest, et sul on elus midagi kaotada. Pole mingit põhjust oma südamekutsele ei öelda. Mösjöö Jobs küsis enda käest igal hommikul peeglisse vaadates, et kui täna oleks viimane päev, siis kas ta tahaks teha seda, mida ta parasjagu tegema asub ning kui vastus oli liiga mitmel päeval jutti olnud „ei“, siis ta teadis, et midagi peab muut(u)ma. Meie aeg maamunal on piiratud ja lõpeb paratamtult surmaga. Neil kel julgust ja tahet järgneda oma südamele ja kõhutundele jõuavad kindlamini välja sinna, kuhu nad tahavad jõuda.

Stay Hungry. Stay Foolish.
Jääge Näljasteks. Jääge Rumalateks.


Olgu toodud veel link mösjöö Jobsi kõnele nii videos kui kirjas.
http://news.stanford.edu/news/2005/june15/jobs-061505.html

No comments:

Post a Comment