Väljanäitus

Need fotod, mis rohkem meeldisid on nüüd XXXI Vanalinna Päevade galeriis viewbookis nähtavad. Vanalinnapäevad jälle kunagi tulevikus.

Põrr-pamp-pamp põrr-pam-pamp Pahh

Kui tavaliselt pean piirduma emotsioonide edastamisel vaid piltide ja jutuga, siis nüüd esimest korda saan lisada ka ühe väikese filmijupi Aafrika trummide õpitoast. Nii need asjad käivad, kui kaameral on olemas ka filmisalvestuse suur ja punane nupp.

Tegu on siis viimase pildimaterjaliga nüüdseks juba möödunud XXXI vanalinna päevadelt. Kui rusikas silmaauku oli see õhtupoolik päris vihmane, niiet ega väga palju tahtnudki oma nina vabasse õhku pista. Veel vähem leotada seal ka kaamerat. Tööplaanis oli mul märgitud õnneks katusealune üritus Loewenschede tornis. Pooleldi põhjusel, et ma olen pikemat aega juba soovinud meie vanalinnas asuvaid torne ka seespoolt näha saigi see Aafrika trummide õpituba omale plaani võetud. Nüüd võib vaid oma head vasitu kiita, sest nägin lahedat keraamika töötubadest pungil tornisisemust ja kuulsin väga mõnusat põristamist, millest tegelikult oleks tahtnud rohkem osa saada. Ehk selleks leiab veel võimalusi tulevikus, kuna miski hääl mu sees ütleb, et minus peaks olema seda miskit, mis suudaks omavahel kokku möllida rütmitunnetuse ja käte koordineerimise kaasakiskuvate trummihelide tekitamiseks. Kitarrimäng on mul ju juba ammu selge.

Kui juhtub olema asja vastu rohkem huvi siis facebook.com/yrgorg on koht kus saab lisainfot mis kus ja millal trummipõrinat kodumaal kuulda, näha ja ise tekitada saab.

Kae narri!

No kes oleks seda ette võnud arvata, et Improteater ka viimasel vanalinna päeval täiega kaadrisse ronib. Rüütliturniir ja sellele eelnenud tseremoonia raekoja platsil said igatahes kõvasti ägedust juurde kui narrid oma lollustega rahva ette astusid. Hea oli, et otsustasin kahe kaameraga üritusele tulla, sest nende järele joosta ma küll ei oleks viitsinud. Õnneks jagus neil jaksu küllaga, et aeg ajalt hoopis minu nina alla sattuda. 

Kokkuvõttes võib öelda, et vanalinnapäevadel oli seekord päris palju lahedat - muusikast tantsuni ja teatrist kunstini, ole ainult mees ja tööta kava läbi. Isiklike lemmikute hulka lisandus ka Aafrika trummide õpituba, millest tuleb peagi ka viimane sissekanne.

See juhtus eelmisel neljapäeval

Päeval, mil EKA plank hakkas järsku õhku haihtuma juhtus ka vanalinnapäevadel nii üht koma teist. Esmalt leidsid end Raekoja Platsi lavalt Steffi Pähn ja Alissa Turunova, kes panid kogu oma noorusliku tahtmise ja oskuse kitarri ja tšello muusikalise koosluse tekitamiseks. Seejärel peale sihitut ekslemist ja goji marjadest tehtud smuuti käigupealt tarbimist (mis ühel munakivisel teel on paras katsumus) müürivahe tänaval õnnestus mul Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi pisikesest ja hubasest sisehoovist üles leida Improteater, kes koosseisus Rednar Annus, Mairi Jõgi, Maarius Pärn ning Rauno Kaibiainen pluss Tarvo Krall müratekitajana tegid eimillestki lahedat annamullesõnajamateensellestpooltunditeatrit. Ühesõnaga võis näha kuidas üks käeraudades turist Inglismaal sõitva Žiguli tagaistmel kunstdildoga mõrvati. Kuidas ühe suvalisemast suvalisema kooli kojamees oma koolijütsist pojale viina ostis ja see siis miilitsale vahele jäi ning õpetajast ema juurde toodi, kes ühtlasi ka koolidirektor oli ja kojamehe vallandada tahtis. Kuidas mängida ulme, õuduka, superkangelaste ja muude stiilidega lahti stseeni pesumajas. Kuidas vastata lauldes küsimusele elu mõttest, noja tagatipuks teha väljamõeldud prantsuse keeles oivaline ühislaul rindadest. Rednarile viis punkti usutavuse eest, mille teised liikmed samuti sujuvalt omastasid. Improteatrit sooviks varsti jälle näha. 

Ja siis tegelikult kui aus olla käisin ma ka Raul Sööt'i ja tema bändi kuulamas pildistamas, kuid ega sellest miskit head mälestust jäänud, kuna kogu mu tähelepanu oli suunatud sõnumi ootamisele, mis pidi mulle teada andma, kas Vaiko lubab mind fotokaga Musta Puudlisse või mitte. Ja lõpuks kui sain jaatava vastuse, polnud muudel asjadel enam mingit tähtsust. Kuues stuudioalbum on kohe-kohe poelettidel ja seni epliku soundcloudi kontolt kuuldud kolm lugu lubavad ainult puhast naudingut kõrvadele. Laivis saab uue plaadi materjali laiendatud kooseisu ehk Eliidi esituses kuulata ka 14 juunil kinomajas, kuhu tahaks samuti jõuda.

Igihaljaid hetki Kümnekordsest Linnast

Lugu sellest, kuidas ma tahtsin Teaduste Akadeemia vana ja väärikat raudväravat kõigest jõust lahti kangutada ning mis sellest kõigest välja kukkus. Jääb vaid öelda, et Tenfold Rabbitil on ka teisi lugusid peale selle ühe, mida siin ühes telesaates sai vaadatud, kuulatud. Täitsa ajsalikud lood on ning pisike trepikoreograafia Tallinna Tantsuteatri poolt andis igati väärika lisapunkti.