Viis aastat tagasi sai alustatud üht teekonda kaugel-kaugel Vahemere vetes, saarel nimega Paros. Seal saarel sai alguse ka seesama blogi, mis jätkas koos minuga rännakuid ka peale seda, kui saarel oldud aeg sai ümber. Ja niimoodi kuust, kuusse ja aastast aastasse on siia elektroonsele pinnale minu mõistes üsna tihedalt mingi märk, mu ajukeemia koostisest, maha jäänud. Kord on see vähe tõsisem ja sügavam, kord ajuvaba, kord kesteabmis, aga nii on see pisike rännak, võrreldes maakera viie miljardi aastase vanusega kestnud, kuni selle hetkeni.
Kahetsusega pean teatama, et - kuigi, nagu ma ütlesin, on viis aastat olnud ääretult lühike aeg, et ühte blogi tõsiseks teekaaslaseks pidada - on nüüd sellel LÕPP. Ma lahkun. OTSEKOHE. HÜVASTI!
Teekond, koos uute mõtete ja tegemistega jätkub Stampsys.
No comments:
Post a Comment