Tsiteerides klassikuid, siis taaskord sai kinnitust, et Elus on ruumi uute asjade tegemiseks küll ja küll. Peaasi, et motti jaguks, aga veidi nutti tuleb ka alati kasuks. Seda eriti kui hakkad Jeesuse vanusena nullist rahvatantsuga tegelema.
Neli kuud nühitud labajalavalssi, hüplevpolkat ja hiiuvalsivõtet hiljem leidsingi ma end oma esimeselt päris tantsupeolt, kus lumelibedates oludes, tuhamägede keskel, sai küla pealt kokku laenatet rahvariietes ära vihutud kakskümend rahvatantsu ja pärast ähitud ja puhitud külg külje kõrval vanade ja kogenud tantsumemmedega elu esimesel simmanil, mida saatis tõepoolest vist kuni hauani lavalaudadel möllu tegev Kukerpillid'e nimeline muusikagrupeering.
Selle pidulikuks tähistamiseks olgu teile väike ülevaade kõigest toimunust läbi tantsija vaatenurga.
Hõissa, Rahvatants, Hõissa!!!
No comments:
Post a Comment