Inimeste jupphaaval lahkumine on osutunud minu jaoks v2ga depressiivseks. K6ik algas juba kolm tundi peale l6pupeolt naasmist. Praamid, mis viivad kaas6pilasi Ateenasse v2ljuvad kaks korda p2evas, mist6ttu on sadamasse minemisi olnud juba parasjagu. Ulme kui palju k6ikidel on pagasit. M6nel juhul lausa kolm suurt kohvrit. Pisemad tytarlapsed ei paista oma suurte kohvrite vahelt h2sti v2ljagi.
Osad meie seast on yritanud oma yleliigsetest kilodest posti teel lahti saada, kuid see on ikka yyratult kalliks osutunud (kolkend euri viie n2ruse kilo eest, aga yleliigseid kilosid on pigem kahekymne ringis, seega "duu de m22th"). Ma olen v2ga rahul, et piirdusin oma suure seljakotiga, sest t6esti ei viitsiks kogu seda tr2na tassida ja julmalt peale maksta lennujaamas.
T2na oli 6nneks vaba p2ev sellest k6igest. Homme l2heb aga t2ie auruga edasi. Hyvastij2tud on karmid olevused.
Ka ilm muutus pyhap2eva hommikul karmimaks j2rsult. Selgus, et seni aafrika mandrilt soojust toonud l6unatuuled vahetasid oma asukoha p6hja kylmade vastu. Kodumaa lumi ja kylmus on leidnud oma tee siia saarele. Poeetiliselt karm ja karmilt poeetiline. Mitte, et ma v2ga tahaks kohaneda kodumaa kliimaga momendil.
Trotsides seda k6ike (nii kuidas aga suudan) naudin endiselt j2rjest ilusamaid loojanguid ja pildistan pilvi nii kuis jaksan. Heaks vahelduseks oli ka eilane v2lkvisiit saare l22nekyljele, kus sai s33dud aasiap2rast ja vistaud veel yks pilk Naxose maalilisele m2gimaastikule. S33giks oli sedakorda kevadrullid h6rgutavas p2hklikastmes, nuudlid kana ja k33givlijadega ning m6nusalt jahutet valge majavein. Kangesti meenusid kylask2igud tsinkplekkpange. Ykskord on vaja sinna j2lle sattuda maytlen.
Reede on minu lahkumisetund. Kui tuul armuline on, siis asun hommiku sinit2he praamimeeskonna poolt julgestatuna Ateena poole teele, et seal yks 33kene veeta. Ilmateate j2rgi on t6en2osus praamide v2ljumiseks julge seitsekymendviis protsenti. Polee paha. Elame n2eme. Kyll kunagi ikka tagasi saab tuldud.
No comments:
Post a Comment