See kõik pidanuks korduma uuesti selliselt, et üks kamp filmientusiaste, selle omadussõna kõige paremas tähenduses, kes suudavad pidevalt oma võimete piiri nihutada, sepistavad olematusest esile Uue Elust Suurema Filmitaiese, mis oma osavate perspektiivitrikkide, ribadeks lihvitud kaameratöö, fantaasiaküllaste maastikuplaanide, nõiduslikult kaasakiskuva muusika ja südamlike näitlejatöödega annab uut väge ühe noormehe silmades leegitsevale tulukesele, mis esmakordselt süttis kui too veel alles varastes kahekümnendates ning Algsest Taiesest lummatud tudengihakatis oli.
See ei pidanud üldsegi mitte nii minema, et tänu oma triumfile õigustatult filmipioneerideks ristitud vennaskond kõigest tühine kümnend hiljem, väga pikkisilmi oodatud taaskohtumistunnil, hulbiks täielikus ideevaakumis, klammerdudes värske linateose serveerimisel võimalikult kramplikult oma Suure Eelkäija lohakale taastootmisele, toppides nõrkemiseni igasse kaadrisse elutühjast kolmdeest vaevatud arvutigraafikat, mis loodetud fantaasiakülluse lisamise asemel asus lolli järjekindlusega ära lahustama seda "miskit", mis muutis algse filmielamuse niivõrd käegakatsutavaks ja ehedaks, rääkimata veel pildikeelest, mis meenutas nüüd oma parimatel hetkedel mõnd odavat teleseepi, kuhu arusaamatul põhjusel oli loodud meisterlik taustasümfoonia, millel kahjuks puudus igasugune võime luua midagigi kaasaümisemisväärilist ning kus algmaterjaliks oleva lasteraamatu vaimu ja sõnumit peideti hoolega ühekülgsete multifilmitegelaste tühjalt kõmisevasse pominasse, mistõttu kaasa elada polnud peale ligi kaheksatunnist rännakut suurt kellelegi ega millelegi.
Olgu, erandiks võib tuua ühe humoorika paljasjalgse tegelase, kes hoolimata algselt lubatud kesksest rollist vangistati omaenda suurest seiklusest pajatavas filmis üsna julmalt kõrvalossa.
Senikaua aga, kuni ilmub too ülimahukas ja igale fännile kohustulikus korras omatav DVD-kogumik täiendavate sisutühjade stseenide ja filmitegemisest pajatava kopsaka dokumentaalmaterjaliga, mis loodetavasti pakub sisutihedat ülevaadet asjaoludest, miks ikkagi lati alt müdinaga läbi joosti..., senikaua imetlege kuidas kümme aastat tagasi klappis omavahel kõik, mis ühte tagasihoidlikku stseeni suudeti kokku sulatada ja mis siinrääkijal alati pisikese elektrilöögi kehas esile kutsub. Kui palju tunnet ja visuaalset maagiat pakkus too kahemõõtmeline ruum, mis sai täidetud kaasakiskuva helikujunduse, ehedate maastikuvaadete ning pisikeste kuid igati asjakohaste näitlejatöödega.
Kui aus olla, siis taolisi kultuslikke stseene tollest Algsest Filmitaiesest võiks paigutada siia tundidekaupa, uuest aga pigistaks ehk paarkümend minutit, mis enam-vähem kattub kõige selle heaga, mis otse raamatust ekraanile pääses.
See ei pidanud üldsegi mitte nii minema, et tänu oma triumfile õigustatult filmipioneerideks ristitud vennaskond kõigest tühine kümnend hiljem, väga pikkisilmi oodatud taaskohtumistunnil, hulbiks täielikus ideevaakumis, klammerdudes värske linateose serveerimisel võimalikult kramplikult oma Suure Eelkäija lohakale taastootmisele, toppides nõrkemiseni igasse kaadrisse elutühjast kolmdeest vaevatud arvutigraafikat, mis loodetud fantaasiakülluse lisamise asemel asus lolli järjekindlusega ära lahustama seda "miskit", mis muutis algse filmielamuse niivõrd käegakatsutavaks ja ehedaks, rääkimata veel pildikeelest, mis meenutas nüüd oma parimatel hetkedel mõnd odavat teleseepi, kuhu arusaamatul põhjusel oli loodud meisterlik taustasümfoonia, millel kahjuks puudus igasugune võime luua midagigi kaasaümisemisväärilist ning kus algmaterjaliks oleva lasteraamatu vaimu ja sõnumit peideti hoolega ühekülgsete multifilmitegelaste tühjalt kõmisevasse pominasse, mistõttu kaasa elada polnud peale ligi kaheksatunnist rännakut suurt kellelegi ega millelegi.
Olgu, erandiks võib tuua ühe humoorika paljasjalgse tegelase, kes hoolimata algselt lubatud kesksest rollist vangistati omaenda suurest seiklusest pajatavas filmis üsna julmalt kõrvalossa.
Senikaua aga, kuni ilmub too ülimahukas ja igale fännile kohustulikus korras omatav DVD-kogumik täiendavate sisutühjade stseenide ja filmitegemisest pajatava kopsaka dokumentaalmaterjaliga, mis loodetavasti pakub sisutihedat ülevaadet asjaoludest, miks ikkagi lati alt müdinaga läbi joosti..., senikaua imetlege kuidas kümme aastat tagasi klappis omavahel kõik, mis ühte tagasihoidlikku stseeni suudeti kokku sulatada ja mis siinrääkijal alati pisikese elektrilöögi kehas esile kutsub. Kui palju tunnet ja visuaalset maagiat pakkus too kahemõõtmeline ruum, mis sai täidetud kaasakiskuva helikujunduse, ehedate maastikuvaadete ning pisikeste kuid igati asjakohaste näitlejatöödega.
Kui aus olla, siis taolisi kultuslikke stseene tollest Algsest Filmitaiesest võiks paigutada siia tundidekaupa, uuest aga pigistaks ehk paarkümend minutit, mis enam-vähem kattub kõige selle heaga, mis otse raamatust ekraanile pääses.
No comments:
Post a Comment