Thursday, October 28, 2010

ENERCON E-44 (vol 5)


So the production of wind generators is energy intensive and for now mainly non-renewable resources are used. While these are rapidly becoming depleted the future cost of building wind generators may turn out to be uneconomical. But the same is largely true of building any form of power station and, as a result of the current energy crisis, we are going to have to build a lot of new power stations of one sort or another in the coming 20 years.

Let’s not forget the simple fact that building new wind farms or other types of power stations whether they’re green or not gives WORK to thousands and thousands of builders, engineers, bankers etc. all over the world who are fighting for their right to have a better (greener) life.

I do not consider it possible that the current design of wind generators can fix any of our pressing concerns. However, I understand how CRUCIAL it is to act now, while we still possess resources that may someday, with our never-ending ability to learn, make a difference.

What worries me even more is that our current electrical system is very FRAGILE when it comes to dealing with large scale natural events or natural disasters. We cannot forecast our climate as it is far too complex. What we can say is that there is a certain DELICATE BALANCE in which the climate system operates. If we disrupt the balance, then it is quite possible that the climate will try to find a new state of balance and this may happen rather quickly. It is difficult to predict whether or not this new balance will be favorable for mankind or not. So the consequences of this may be easily compared to a global war – the Third World War that was started and won by the nature. I can only hope that we survive to LEARN and ADAPT our ways of life.

Still, at the moment when I look at these enormous hopelessly uneconomical metallic creatures I feel a sort of admiration towards them as they resemble us, mankind, in so many ways.

For me ENERCON E-44 acts like a SYMBOL stating our flaws and struggles and also as a BEACON by conveying in it a sense of HOPE to achieve greater things if we really want to.

I have a vision that one day, when we finally acknowledge this GIFT that is the SUN, we are being rewarded by technology that can be HARMONIOUS and in EQUILIBRIUM with the nature around us.

May ORGANIC wind energy be our FUTURE.




PS. I want to thank Prenecon S.A engineers who kindly let me take pictures in the Kamares wind farm located in Paros. Also Mr. Kevin B who helped out in grammar issues related to writing this paper.

PPS. Kamares wind farm has installed four 0,9 MW ENERCON E-44 wind turbines that should produce approximately 20% of the electricity needs by the 12 800 inhabitants. In a sense Paros has already fulfilled one of the Europe 2020 rule.

PPPS. On the contrary to common belief that wind generators are a strain to the eye and pain for the ear I feel the same warmth towards them as for the windmills of our past. And actually they are quite silent which I can claim with ease by having spent some time around them in recent years.

ENERCON E-44 (vol 4)


The two essential components of all generators on the power grid are DISPATCHABILITY and RELIABILITY. Wind power, as it is applied today, offers neither.

Dispatchability means that generators can be started when operators need them, any time day or night, regardless of weather conditions. Wind power isn’t completely dispatchable; it can’t be started unless the wind is blowing.

Reliability means that a generator will, virtually every time it’s fired up, produce constant, controllable power exactly as required by the power plant operator.

Wind power also fails the reliability test because, even when the wind is blowing, it rarely blows at a constant speed. Wind tends to blow in gusts with an ebb and flow that makes wind generated power difficult to control. To make it more difficult wind has to blow also between a certain speed range in order to make economic sense and remain safe for the machinery.

I would like to add that generating electricity with current design wind generators is also quite inefficient.

Wind energy has a 'capacity factor' of just 30%. Because the wind does not always blow, a given set of turbines will only, on average, be producing about a third of the electricity that they could in theory produce.

In addition there is an AVAILABILITY issue, meaning that all generators need maintenance and repairs. This also reduces the amount of time of them actually being online and ready to produce electricity.

Of course the electrical grid system works not because every piece of equipment is one hundred percent reliable, but because there are hundreds of components with a large amount of reserve output capability (back-up) that work together to form one, very large, reliable system.

What if you do not have the ability to access substantial reserve output? For instance Estonia does not and therefore would be forced to buy electricity from elsewhere (at the moment mostly from Russia). Again the issue of national security comes up.

The amount of electricity produced from renewable resources in Estonia is mediocre at best. If we choose only wind as our main source of electricity then we would have to sacrifice our whole coastal area for these machines and even then we would still need more to gain our electricity INDEPENDENCE back.

At first glance it would seem that a simple wind generator would be cheap to build. But reality has shown that simple isn’t necessarily cheap. Nor is it carbon-free for that matter.

Money saved because wind turbines don’t need steam or other engines to drive them, boilers or reactors, expensive fuel to operate is still spent on huge, surprisingly high tech, propellers and gearboxes, towers and electronic control systems and they often OCCUPY relatively large landmasses that are paid for with rent payments from every kilowatt generated.

Wind is widely distributed but it is also area specific. There are a large number of areas with economically usable wind sites. But the best wind sites are often located in sparsely populated areas, far away from the population centers they need to SERVE.

The problem with these remote locations is that wind generators placed there will require miles of extra transmission lines and will suffer reduced efficiencies from transmission losses. These problems can be overcome but they add yet more cost to wind power.

ENERCON E-44 (vol 3)

Being a bank analyst for the last five years has given me the opportunity to be involved in analyzing several wind farm projects in Estonia.

It is always a question of PROFITABILITY for both sides of the table (both the lender and the borrower), so therefore it is very difficult to see how wind energy can ever be free for mankind.

Let’s assume that free here means that by harvesting you can have a “free” access to the electricity if you are able to pay for it and also are connected to the electricity grid.

Actually being able to use green energy in our country right now means that I as the loyal taxpayer also have to pay a special subsidy to the local transmission system operator who then forwards this to the wind farm operator. To put it very simply I pay for the fact that there is a possibility to use green energy and also for the produced electricity itself.

So in my view exploiting the rich wind energy literally means GREED (exploitation+green = greed) although in economic terms it is a simple matter of taking higher RISK and getting REWARDED for it. And actually making profit helps to build even more wind farms, becoming even greener but also increasing exploitation. In a sense that doesn’t feel so free or clean, now does it?

There are also a number of technological issues that raise several questions about how clean, free and abundant wind energy for mankind really is.

At first glance (for any type of renewable energy for that matter), wind power seems like a straightforward proposition. Every megawatt generated by wind should reduce fossil fuel power plant demand by a megawatt. More wind generators should mean less fossil fuel burned.

But, because of the realities of providing reliable electrical power to the grid, we do not get anything approaching a megawatt reduction in demand for every megawatt of wind power installed.

The modern electrical power grid is designed and managed to operate 99.9% of the time with less than a 2% variance in voltage, regardless of the load swings placed on the system.

When we wake in the morning we turn on our lights, radio, and coffee pot and get ready for the day. Before we get to our places of work, they turn on lights and increase heating or cooling loads to bring temperatures to comfortable levels. Air compressors, assembly line drives, computers, and other industrial machines by the millions fire up almost in unison, all fed by electricity taken from the grid.

On a typical day, a major city will increase load demand on its power plants by more than a thousand megawatts (million kilowatts), it will happen within a couple of hours, and it has to happen with PERFECTION.

To accomplish this engineering feat, every generator (and there are many) involved with the grid must operate in HARMONY with the others.

Large steam driven power plants provide base load, or the large, steady portion of the electrical load that is most PREDICTABLE. No form of renewable energy source can provide this base load that we all depend on. At least not yet.

Smaller generators, often gas turbines, can be started with the flick of a switch to pick up load increases. Only hydroelectric power plants can do something similar at the moment.

ENERCON E-44 (vol 2)


My home country Estonia belongs to the European Union. The latter is trying to act RESPONSIBLY in the current situation and has developed an ambitious strategy called Europe 2020 for its members.

One of its five targets states that by the year 2020 every member country must reduce its greenhouse gas emissions at least 20% compared to 1990 levels and also increase the share of renewable energy in final energy consumption to 20% while also achieving a 20% increase in energy efficiency.

I have found myself constantly asking how on earth are we going to accomplish all of this in such a tiny fraction of time? The other question originally asked by one of my fellow countrymen and professor of Applied Geology Mr. Volli Kalm is “what will we actually achieve, as if our goal is to fight against climate change then we have already lost as this is a process operated by forces beyond our current understanding (like Solar and Cosmic Radiation, the Great Ocean Conveyor, Milankovich Cycles etc.). In addition why do we assume that in the five billon years of history of this planet the current climate is The Correct Climate?”

For the sake of the argument let us assume that it makes both ECONOMIC and ENVIRONMENTAL SENSE to act quickly.

The only way to reduce greenhouse gases in Estonia is for us to end our current high polluting electricity production completely and rely solely on our “always so friendly and forthcoming” neighbors Russia (they do not have to follow EU rules) until we are able to build new improved power stations and grid connections to Scandinavia. For Estonia this is a matter of NATIONAL SECURITY.

POLITICAL POWER and INFLUENCE are major factors in the ability to CONTROL the resources to produce energy (including electricity).

The harsh reality in the past, present and in the near future is that we are likely to see nations IN NEED continue to use deadly force in order to gain control over strategic resources. Historically there have always been several excuses which have led to a breakdown of communication with words, but for the most part the real reason can be explained by simple SURVIVAL INSTINCT.

Another issue which involves increasing the share of renewable energy in final energy consumption in Estonia is mainly concentrated around “EXPLOITING* the rich WIND energy” that has been labeled throughout the world as something close to SALVATION.

*The meaning of the word “Exploitation” according to the dictionary:
1. to utilize, esp. for profit; turn to practical account
2. to use selfishly for one's own ends
3. to advance or further through exploitation; promote

Wind is considered to be CLEAN, FREE, RENEWABLE and most of all GREEN.

I BELIEVE that wind is a form of solar power. Winds are caused by the uneven heating of the atmosphere by the sun, the irregularities of the earth's surface, and rotation of the earth. This wind flow, or motion energy, when "HARVESTED" by modern wind turbines can be used to generate electricity.

However, I have to agree with Mr. Michael Hanlon who has stated that it is very difficult to see how the current technology and knowledge base (concerning actually all forms of energies labeled as green) is able to solve quickly the two most pressing issues for mankind - the energy gap and global climate change.

For now the potential that lies within the wind is quite LIMITED to us. Let me elaborate this matter.

ENERCON E-44 (vol 1)

We are the children of THE SUN - the great fireball that gives LIFE and takes it away.

The civilizations of men may WORSHIP whom they please, but we cannot ignore the POWER and SIGNIFICANCE of the Sun.

Solar energy is partially responsible for shaping Earth’s climate and also for giving us ABUNDANT ENERGY resources be it renewable or non-renewable.

Have we really acknowledged this? Are we thankful or even worthy of this great GIFT?

The last time that our planet’s delicate BALANCE of nature was under serious threat happened when a supervolcano near Indonesia erupted (Toba supervolcano approximately 69,000-77,000 years ago). Although the comparison may be a bit exaggerated for the time being, still mankind’s effect on life on Earth since the start of the industrial revolution back in 18th century has been significant.

The discovery of ELECTRICITY and implementing it for mass usage through non-renewable energy resources has resulted in fundamental changes to our ways of life but also for every other living being on this planet.

Our population is witnessing exponential growth. It took us less than 80,000 years to reach a population of one billion by the early 19th century. Now there are nearly seven times more of us while this “STABLE GROWTH” is expected to continue.

According to Neo-Malthusians however we are already overpopulating the Earth that is eventually leading to “resource depletion or environmental degradation to a degree that is NOT SUSTAINABLE”.

Growing populations need additional resources and energy. Our methods of gathering and consuming both are, at best WASTEFUL and often HOPELESSLY UNECONOMICAL. We are on the verge of witnessing a serious resource and energy gap during our lifetimes.

It is believed that it is only a matter of decades when electricity blackouts in major populated areas of the world become part of everyday life. Will we be able to ADAPT again to a life without electricity? Sure, but at what cost?

“Maintaining the RELIABILITY of the electrical grid has become more than just a matter of convenience. It is required to maintain civilization as we know it”.

There is a common belief that everyone deserves a DECENT LIFE. For me this translates to decent electrified life – MY LIFE. I take it for granted, while the majority of the people in our planet can only dream of it. Still, if our use of resources and energy is already on the verge of depletion how can we ever guarantee a better life for the next generation all around the world?

We are living in a time period when very serious questions are being asked about whether or not humans really can alter the course of nature itself. According to the latest report compiled by the Intergovernmental Panel on Climate Change in 2007 it was stated as a fact that at least for the past fifty years humans really have and still are affecting the global climate meaning that we are speeding up the NATURAL PROCESS of global warming mostly by increasing the concentration of carbon dioxide in our atmosphere. Basically we are accelerating the arrival of a new (little?) ice age.

My question is, will mankind live long enough to witness it?

Eess6na

Enne kui asun lahkama selle v2ikese t2iesti t2htsusetu sini-rohelise planeedi pakilisemaid murelapsukesi, olgugi et ma v6iksin polemiseerida ka sellise laheda leiutise nagu seda on digitaalkellad teemal (ka mina olen k6igest primitiivse m6tteviisiga ahvist p6lvnev eluvorm), tahaksin ma 2ra mainida k6ik peamised allikad, mis aitasid mind oma m6ttek2igu kujundamisel.

Projekti koondnimetus on Enercon E-44.

Lisan ka veebilingid j2rgnevatele artiklitele, et saaksite ise omal k2el lugeda ja m6telda asjade seisu yle. V6i siis mitte. Ylit6siselt ei tasuks mu juttu v6tta (pealegi olen ju puhkusel), kuigi viidetes r22gitav jutt seda kahtelmata on. Aga mingit m6tteainest tulevikuks loodan ma siiski oma jutus edasi anda.

Pildimaterjali eest tahan t2nada ka Prenecon S.A. valveinsenere, kes lubasid mul Kamarese tuulepargis fotom3llu teha, ilma et ma oleksin pidanud kiivrit ja ohutusvesti kandma. Lisaks t2nud neile ka piltide eest, kus n2ha kuidas pystitati nelja 0,9 MW tuulegeneraatorit.

Kui mu kalkulatsioonid on korrektsed, siis varustab see tuulepark l2hitulevikus Parose saare umbes 12 800 pealist elanikkonda umbes 20% ulatuses rohelise energiaga, nagu n2eb ette ka Europe 2020 strateegia.

WIKIPEDIA:
Toba catastrophe theory


Human extinction


Extinction event


Cretaceous–Tertiary extinction event


Malthusian catastrophe


Industrial Revolution


Thermohaline circulation


Europe 2020


Solar energy



Energy crisis


Milankovitch cycles


Current sea level rise


HORISONT:
Heino Tooming - Tüliõunaks kliima (http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel287_256.html)

Kalju Eerme - Elame kliimaheitluste vaherahu ajas (http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel71_68.html)

Ivar Murdmaa - Kliima soojenemises on süüdi päike ja ookean (http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel341_326.html)

Tiit Kändler - Mis värvi on energia


Kalju Eerme - Päike kütab kliimakatelt


Rein Vaikmäe - Globaalne vandenõuteooria või looduse ja inimese koostöö (http://www.horisont.ee/node/1291)

Volli Kalm - Kliimamuutused eri ajaskaalades



MUUD OLULISED LINGID:
Wind generators for the aeolic park (http://www.greeka.com/cyclades/paros/news/news/854.htm)

Kaja Kallas - Tormist taastuvenergia toetuste ümber (http://www.tuuleenergia.ee/2010/09/tormist-taastuvenergia-toetuste-umber/)

Wind energy trivia


Pros and Cons of Wind Power


The economics of wind energy


Michael Hanlon - Are wind farms a lot of hot air... and what would we do when it's not windy? (http://www.dailymail.co.uk/sciencetech/article-1172230/Are-wind-farms-lot-hot-air--windy.html)


Eesti elektrimajanduse riiklik arengukava 2018 (http://www.valitsus.ee/failid/Eesti_elektrimajanduse_arengukava.pdf)

Energy security of Estonia in the context of the energy policy of the European Union (http://www.evi.ee/lib/Security.pdf)


Kaupo Vipp - Kas meie tulevik on… majanduskasvu jätk?


Mare ainsaar - Kas inimesi on liiga palju? (http://www.novaator.ee/ET/teised/pm_kas_inimesi_on_liiga_palju/)

Kristjan Velbri - Globaalne soojenemine ja kliimamuutused (http://www.scribd.com/doc/17289032/Globaalne-Soojenemine-Ja-Kliimamuutused-Kristjan-Velbri)

NASA Chief Questions Urgency of Global Warming (http://www.npr.org/templates/story/story.php?storyId=10571499)

Eepiline feilimine











T2na on "Oxi" p2ev Kreekas. P2ev millal kreeklased ytlesid "Ei" (ohi) teljeriikide (Berliin-Rooma telg) okupatsioonile teise maailmas6ja ajal.

H2rra Mussolini esitas kell neli varahommikul ultimaatumi, millele h2rra Metaxas viisakalt ja sygavalt Ohkas. Ylej22nu on ajalugu.

Kreeka pidutseb ja v2ljas sajab rahet ning l33b v2lku, justkui loodus ise oleks tulnud osa v6tma suurtest pidustustest ja otsustanud oma sh6u kaasa v6tta.

Hisa digitaalse fotograafia 6pilastel oli t2na teise kriitikatunni aeg, millest tegin ka ylevaate, et saaksite osa mismoodi siinmail yksteisele kallihinnalist n6u jagatakse ja misugust materjaali me yldse produtseerime.

Igayks l2henes asjale loominguliselt. P6hiline oli vaid omada viite pilti.

Raskeim osa kogu asjanduse juures oli HP Photosmart 8250 tindiv2rviprinteri taltsutamine, kuna see tegelinski lihtsalt keeldus fotopaberit aktsepteerimast. Yhe pildi saamine t2hendas sisuliselt laskumist printeriga madalate unifikaatsete aspektide af22ridesse, lisaks paberi s33tmist nii veerandsada korda ja lootmist, et v2rvid enam v2hem talutavad vaadata oleksid.

Yldiselt ongi vist toosamune printer k6ige frustreerivam asi, mida ma siinviibides olen kogenud ja t6en2oliselt kogen veel p2ris palju. Fakt, et siinsed monitorid ja printerid yleyldse kalibreerimata on ei tundugi nii oluline, kui kogu su t33 ja vaev ei viitsi mingi tobeda mehaanilise nyansi t6ttu fyysilist kuju v6tta.

Aga nimetagem seda inimlikuks veaks, sest nii tunduvad k6ik asjad lihtsamalt seletatavad ja pole lihtsalt v6imalik pikka viha pidada.

Ka kosmiliselt pikk blogimisepaus oli tingitud mu keskendumisest oma projektile, mille plaanin nyyd ka t2ies mahus siinsel veebilehel avaldada. Esialgu inglise keeles, kuna selliseks on ta lihvitud olema. Eesti keelse ymberjutustuse teen juhul kui selle vastu piisavalt suur n6udlus peaks tekkima, kuigi mulle tegelikult meeldiks rohkem siis juba vestelda n2ost n2kku.

J2tan teile nuputada milline oli nendest minu t33.

Kriitikast niipalju, et see oli v2ga positiivne ja v2ga negatiivne. Miks? See polegi enam t2htis. T2htis on arenemine ja ma tundsin seda ka ise.

Projekt ise on mulle v2ga hingel2hedane ja ka pildid r22kisid minu arvates asjast v2ga selgelt, mist6ttu olin valmis eepiliseks feiliks, kuna teadsin, et tegelikult see pole l6ppprodukt vaid esimene samm sinna j6udmisel.

Aga selleks, et kuhugi j6uda peab oma systeemist v2lja saama need pildid, mis tunduvad head, et p2rast veel paremaid pilte teha. Kivi ja veeremine.

Wednesday, October 20, 2010

Ajastus ruulib

K6igepealt Annele vastuseks, et ma ei tea mida see mees seal kysitava puhtusega poolsadamabasseinis t2pselt tegi, kuid hoolimata sellest ei lasknud ta ennast syga..... seet2hendab segada. Yhes k2es kilekott ja teises toigas uuris ta veep6hja, vahel midagi sealt ka v2lja urgitsedes. Pyydsin yksp2ev silmitseda, mis kyll v6iks olla tolle vanamehe huviobjektiks, kuid peale pisikeste ringisibavate kalade ja erisuuruses ja kujus kivade ei m2rganud ma midagi. Ja vette ma minema ei hakanud, sest vesi teatavasti kaheldava puhtusega on, mis siis et kristallselge.

Aga ilmamuutlikkusest tahtsin ma hoopis r22kida, seekord veel kyll mitte globaalsest kliimamuutusest. Piirdun esialgu Parose saarega. Tagasitulnud suveilmad on nimelt endaga kaasa toonud ka tugevad vihmasajud, mis v6ivad kesta terve p2eva v6i siis umbes veerand tundi. T2na juhtus siis see viimane.

Seadsin mina end hommiku Parikia sadamale tagasivaatava poolsaare tippu teele, et j2rjekordne ajapildistamise ylesv6te purki saada. Ilm oli paljut6otav. P2ike siras ja suured kohevad rynkpilved sibasid yle taevalaotuse, suht idekas valguse ja varjudem2nguks. Plaanisin istuda seal veidi yle kahe tunni, et tabada kaadrisse m6lemad Sinit2he praamid, mis vastavalt Naxose ja Pireuse sadamast pidid suht lyhikese ajavahemiku jooksul saabuma ja j2lle oma teed minema.

Kaamera s2ttisin 6ite madalale, kuna tuul otsutas t2na eriti vali olla ja tahtis k6ik yle meetrise pikkusega asjandused lendu t6sta. Ise istusin kaamera k6rvale ja asusin lugema viimaste p2evade lemmikuks saanud kirjutisi Milankovici kliimateooria, Malthuse rahvastikuteooria, globaalse energiatarbimise ja kliimamuutuse kohta. P6nev materjal, kuigi midagi roosilist neist asjadest v2lja lugeda ei saa. Inimesed lugege Horisonti.

Aga, et mitte seda sissekannet v2ga koormata globaalse pessimismivalanguga, siis p33rduks tagasi ajapildistamise juurde.

Sensor (6igemini sensori ees paiknev kaitsekiht) on must, igatahes rasket raha ma p2rast publikult n6uda ei saa, sest senini tehtud klipid on sitta ja sodi t2is. Aga oskuste lihvimise huvides kannatan selle puuduj22gi hetkel 2ra.
Tegin omale uhke tabliitsa, kus peal h2davajalik inff m6nekymnesekundi pikkuse filmi tarbeks vajaminevate kaadrite hulgaga. P2rast m6ningast proovimist ja katsetamist peab ytlema, et tegelikult otustan kaadrite arvu sekundis hoopis laboris istudes, kuna minu ees lahtirulluvad syndmused ei allu lihtsalt 24fps ja 10fps reeglitele. Yhes6naga v2ga loominguline protsess.
Lisaks n6uab jubedat timmimist v2rvide s2ttimine, kuna millegip2rast muutub filmirenderduse k2igus kogu v2rviprofiil. Keskmiselt korralikult s2ritatud ja valgebalanseeritud foto, mis sobib ekraanilt vaatamiseks ja ka trykiks, muutub filmiklipi tegemisel tugevalt 2rapleekinud k2kiks, mist6ttu taevasinise saamiseks peab uhkelt tyrkiissinist peale kruttima ja lootma, et sellega kaasnenud kollase tooni kyllastus on piisav, et saada lahti pasapruunist. Nagu teeks kunsti ma ytlen.

Esimese praamiga l2ks ilusti, kuigi sunnik hilines oma pool tundi, t6en2oliselt on mandril j2lle mingid streigid. Teise praami saabumiseni oli j22nud veel kolmveerand tundi, kuid pilk avamerele n2itas j2rsku, et see aeg ei pruugi olla piisav kuiva oleku s2ilitamiseks. Kannatasin niikaua kuni v6imalik, kuid ka teine praam otsustas v6tta vabalt ning minu vaateulatusest v2lja j22val saare tagakylel tsillida, mist6ttu tegin kiirelt minekut. Ja mitte sekunditki liiga vara, sest ilusast suvehommikust oli saanud hetkega midagi v2ga kurjakuulutavat.

Ja loomulikult siis kui ma olin juba peaaegu, et kodut2navale j6udnud tuli teine praam udupasuna saatel nurga tagant n2htavale. Kirusin juba vaikselt el capitaanot, kuid liiga vara, sest minu ees avanes 2ge veesh6u, kus kivimyyri paiskuv laine kandus nii k6rgele ja kaugele, et terve autotee sai mereveest yle kallatud (tasuta dushshsshhs, puudus vaid sampoon, kuigi vesi vahutas isegi p2ris korralikult). Hiilisin ettevaatlikult teeservapidi otse kohta kus laine k6ige sagedamini yles kerkis ning see juhtus olema just 6ige nurga all sadamasse saabuva praami j22dvustamiseks. Mis siis muud kui katikukl6bin.

Hetkeks j6udsin juba unustada, et kohe kohe kallatakse mulle kraesse kogu ylemiste j2rve suurune veekogus. Alalhoiuinstinkt oli siiski veel aktiivses reziimis ning peale paarikymmet kaadrit sai kiirk6nnil suundutud Jimmy apaartmenti kaitsva tiiva alla. Igatahes kui oma numbritoa ukse avasin l2ks v2ljas lahti korralik veem3ll, mis kestis oma veerand tundi kindlalt. Saju l6ppakordiks oli k6va tilkumisheli l2hedalasuvatelt palmiokstelt. Yhtlasi oli see ka koleda ilma l6pp, kuna taaskord v2lja minnes selgus, et ilm oli justkui ajas kaks tundi tagasi l2inud. Mitte kuskil ei paistnud midagi vihmapilve sarnastki.

Ajastus ruulib ma ytlen, raisk.

Tuesday, October 19, 2010

Me ei ole Elbooniast










Seda nyyd, et uputab. Kui nii edasi l2heb, siis pean omale kibek2hku uue v2lise k6vaketta soetama. Pool semsestrist l2inud ja yle poole k6vaketta mahust juba koormatud pildipahnaga. Ja ma alles alustasin ajapildistamisega. Keda numbrid huvitavad, siis umbes 110 GB on mu ketta limiit.
Kui uurisin oma valmiskypsetatud piltide kataloogi, siis esialgu ei saanud arugi, kus kohast selline maht saadud on. Pole ju suurt midagi tehtudki. V2hemalt kolmandiku parimatest piltidest olen ka yles riputanud. Ju siis on aeg luuaga kataloogidest yle k2ia.

Kypsetamisest r22kides, siis t2nud Marisele maailma lihtsaima koogiretsepti eest ja vanematele m66tyhikute tesiendamise eest. 200 grammine jogurtitops oli ideaalne m66duriist 6una-virsiku plaadikoogi valmistamisel. M6ned tykid on veel k33gis saadaval, seega seltsimehed kiirustage v6i siis oodake paar p2eva kuni j2rgmise k2kerdise kokku keevitan. Igast dzemme on supermarket t2is ning Robin Hoodi jahu ja biomunad (kahjuks mitte Ott K. omad, mis on oomega kolme silmini t2iskyhveldatud) ei tundu ka niipea otsa saavat, seega tuleb oodata j2rgmist tugevat vihmasagarat, et j2tkuks tahtmist mitte v2lja ajapildistamist tegema minna.

Ja yks v2ike vigadeparandus tuleb teha. Ilm keeras vahepeal tagasi nii suviseks, et myts ja p2ikesekreem on j2lle IN (eesti k. t6lk. SEES).

Laup2evane pikk p2ev kohalikus tuulepargis oleks v6inud l6ppeda ka kohalikus polikliinikus, diagnoosiks rikkalik p2ikesepiste k6rbend peekoni l6hnaga.

Viieminutiline pyhendumine oma naha hooldamisele Nivea ebamaiselt m6nusa creemiga s22stis t6en2oliselt m6netunnisest jandist kohaliku turismipolitsei ylekuulamistoas seletamaks, miks passipildi europiidne eluvorm erineb toolil istuvast negriidist.

Neeger ma siiski pole, kuid selle s6naga seonduv tramburai tekitab ikka minus kysimusi. Ameericlaste seltsis olles tuleb taolisest s6navarast hoiduda v6i siis kasutada seda vaid juhul kui seltskonnas on vaieldamatult k6ik heledanahalised iiri-saksa-itaalia-hollandi-hispaania-prantsusmaa segu inimisiksused.

Naljakas, kuid kogu sellest nonii veerandsaja liikmelisest stuudiumist v6in vist mina ainsana 3elda, et olen puhast verd Eestlane (kuigi ma pole kaevunud sygavuti oma suguv6sa ajalukku). No v2hemalt p6lv, kaks, kolm kindlasti. V6ibolla enne seda oli seal ka vene-rootsi-saksa-taani m6ju. V6ibolla.

Kuid oma rahvusidentiteedi osas tunnen ma end kyll kindlamalt kui ylej22nud seltskond, kes k6ik omavad v2hemalt kolme eri rahvuse m6ju, mist6ttu v6iksid nad vabalt omada ka mitme riigi kodakondsust, kui nad vaid teaksid kus need riigid asuvad (enamus ikka teab ka, v2hemalt nime). Olen osalenud ka vestluses, kus pyytakse v2lja selgitada, kus yks v6i teine osariik t2pselt asub, mis n2itab veelgi kui suuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuur tegelikult ameerica on.

Tulek Euroopasse on m6nedele ilmselgeks "ameerica avastamiseks" kujunenud, kuna ka siin on sarnaseid huvisid, huumorimeelt ja midak6ikeveelomavad eluvormid. Ma olen korduvalt pidanud vastama kysimustele, millised on Eesti tydrukud, kas nad on samuti nii pikad nagu ma, kas nad m6istavad sarkastilist huumorit. K6ige parem vastus on mul neile kysimustele "Well come to Estonia", sest me ie ole Elbooniast, kuigi teatav sarnasus h22lduses v6ib ju olla.

Kuid need kommentaarid pole m6eldud yleoleva suhtumise v2ljendamiseks/kujundamiseks. Pigem on mul hea meel, et nad on otsustanud nagu minagi veidi enda ymber ringi vaadata.

Enda ja teiste l6bustamiseks r22gin vahel ka Eesti keeles. Terrible Sex, Tupac is in Dallas on n2ited, mis kohe meenuvad. Ehk siis Terviseks ja Hypake nyyd yles, alla. Kahjuks pole mul olnud piisavalt oidu neid teisendusi yles m2rkida, kuid ehk nii ongi parem. Igayks peab saama oma keele6ppe elamuse osaliseks.

Lisasin valiku uut pildikama ka, et ise kunagi tulevikus seda blogi vaadates m2letaks, mis kraami sai kokku kypsetatud. Enamus pilte on yles v6etud minu lemmikkohaks kujunenud sadamakai juures, kus minu arust k2ib selle linna suurim m3ll yldse. Kai otsas k2ivad pidevalt erinevad transpordilaevad liiva, kruusa ja muud nodi peale laadimas, samas kui kai alguses asub peamiselt albaanlastest ja egiptlastest kokku klopsitud kalameestearmaada, kes pea igal hommikul kannatlikult kivisillutisel istuvad ja oma mitmev2rvilisi v6rke parandavad ning kaheksajalgu vastu kai 22rt peksavad. See viimane on eriti veider aktsioon. V6ibolla 6nnestub mul seda ka j22dvustada. Loomulikult on selles kohas tehtud ka ugly shit seeria kanalisatsiooni puhastamise pildid, millele mingi aeg hiljem j2rgnes yhe kohaliku ontliku vanah2rra perfoormance sealsamas vees.

Kasutades h2rra Fred J. kuldseid s6nu, siis uute asjade leidmiseks tuleb k2ia vanu radu, mida kavatsen ka mina teha.

Tuesday, October 12, 2010

Pension Irene 2


Ilus sygis teil seal Eestimaal :) :p

V2hemalt v2rvi tundub olevat rohkem kui kyllaga, aga s...ks kylm on see elukesekene kodumaal, kui uskuda ilm.ee v2gevate synoptikute ennustusi.

Aga pole hullu, kreekas l2ks ka kylmemaks, nyyd k6igest kakskymend kraadi p2ikese k2es ja tugeva tuule korral on kohati tunne nagu oleks kodus. Yhes6naga, eila v6eti rannast 2ra k6ik p2ikesevarjud, mida ma olin plaaninud j2rgmine n2dal pildistama asuda.

Alates sellest reedest algab niinimetatud vaheaeg, kus osa raffast siirdub Tyrki ja osa oma vahmiilide/s6pradega kuhugi mujale Euroopa l6pmatutesse avarustesse. Mina otsustasin asuda oma ajapildistamise projekti kallale ehk redutada Parosel ja kes teab 2kki suudan midagi toredat kokku keevitada, et siis p2rast laiadele hordidele saaks seda raske raha eest n2idata.

Tore on siinkandis n2ha pilvisemat ilma, mis t2hendab, et p2ikesekreemi kasutamise v6ib selleks aastaks unustada, mytsi v6ib ka peast heita ja tuulata garderoobis v2he volyymikama riietuse j2rele. P2ikeseprillid j22vad siiski ette, kuna ka pilvise ilma korral korraldab tuul siin sellist m3llu, et l6unatamise asemel piisab ainult t2nava peal suu lahti hoida ja minutiga on see t2idetud tolmu/liiva/sitikate oivalisest garneeringust.

Aga yldiselt ei tahtnud ma siin kurtma hakata, kuna pole tegelt suurt millegi yle kurta, vaid hoopis saata teile kodumaale pilte, mis 2kki toovad v2he soojema tunde ja aitavad pimeda ja k6leda ajaga paremini toime tulla.

Eelmisel n2dalavahetusel sai tehtud siis ka viimane graafikuj2rgne visiit Kyklaadide saartele. Seekord veetsime kaks p2eva Naxosel, mis asub v2hem kui tunnise praamis6idu kaugusel Parosest ja oleks palja silmaga siit ka n2ha, kui seda paganama suurt kyngast idasuunas ees poleks. Aga see probleem laheneb peagi, mitte et ma asuks m2gesid nihutama, vaid pigem ma katsun m6nda neist vallutada. Tahan siinseid tuulegeneraatoreid v2he l2hemalt silmata, kuna mulle lihtsalt meeldivad need suured elukad. Ka Naxosel on neid p2ris omajagu ning kui teil juhtub olema luup k2ep2rast siis panoraamil on neist kahte v6imalik ka n2ha.

Naxose tunneb juba eemalt 2ra yhe omalaadse ehitise t6ttu, v6i noh tegelt ehitiseks ei saa seda p2ris h2sti pidada, kuna minu m6istuse j2rgi t2hendaks see teatava pinna olemasolu, kus k6igev2gevate Kreeka jumalate koerustykkide eest on v6imalik v2hemalt yhel inimesel varjualust n6utama minna.

Nimetagem seda siis pilkuyydvaks auguga kivimyrakaks, mis v6imaldab eeldada intelligentse eluvormi olemasolu sellel planeedil. Siinkohal olgu m2rgitud, et hoolimata selle kivimyraka vorpinud eluvormi arvamusest, et just tema on selle planeedi ainus intelligentne asukas teavad k6ik teised eluvormid galaktikas, et tegelikult on ta napilt esikolmikus.

Byrokraatial ja poliitikal tundub olevat siinkandis sama suur m6ju kui legendidel ja religioonil, kuna hoolimata faktist, et Apollon kui k6ige t2iuslikum inimese sarnane olend pidi saama omale templi, j2i ehitus katki suht kohe kui sellega yldse algust tehti. Ja seda siiamaani. Oleks oodanud, et nyydseks on kogu paberimajandus juba korda aetud ja ehitus v6iks edasi minna, et minul kui selle tohutu potentsiaaliga napilt esikolmikusse kuuluval inimesel oleks v6imalik kogeda suursugust ehitusstiili selle t2ies hiilguses. Aga ei. Tuleb rahulduda v2hesega, tuleb rahulduda pilkupyydva auguga kivimyrakaga. Aga m6te tuleb hoida suur, igatahes.

Tegelikult on Naxosel palju muud 2gedat, mida vaadata. Kasv6i juba bussis6it sisemaale tuhande meetri k6rguseni kerkivate m2gede vahel, kus aknast avaneb vaade alla sygavasse orgu ja sealt kerkivatele erisuuruses ja kujus pisematele kyngastele, mille otsas istuvad lumivalged kabelid oma siniste mytsidega. Pildile on seda raske saada, seega peate lihtsalt mind uskuma, et vaatepilt oli v2gev. Ja miks ma ytlesin enne, et mulle meeldivad pilved, sest t2nu rynkpilvedele tekkis m6nus valguse ja varju vahekord, kus p2ikesekiired leidsid yles kyngastel asuvad kabelid, samas kui m2ekyljed nende taga asusid varjus. Tekkis tunne justkui kabelid ise kiirgaksid valgust v2lja, kutsuksid rahvast end imetlema.

Tegelt oleks tahtnud rohkem sellel saarel ringi uitada, kuid ehk siis j2rgmine kord. Naxose linn ise oli t2itsa nitsevoo, midagi Mykonose ja Fira vahepealset. Sigapalju labyrindikujulusi pisikesi t2navaid, kus ilmselgelt arhitektidel oli mingi probleem pikkade inimestega. Olles nyydseks juba saanud omajagu kogeda seda omap2rast ehitusstiili ei tundnud need valged pinnad ja v2rvilised uksed ja aknad enam nii huvitavad, mist6ttu oma pildimaterjali vaadates ei saa esialgu arugi, mis riiki parasjagu sattunud oled. V6rreldes Mykonosega sai tehtud pilti k6igest muust kui postkaardimaterjalist. Tegelikult m6jutas sellist valikut ka materjali otsimine uue fotoprojekti jaoks. Imelikul kombel on parimad pildid tulnud sellega seoses v2lja aga siinsamas Parikias ringi uidates. M6ned teemakohased pildid riputan siinkohal ka ylesse.

Ah, et missee Irene Pension on? See oli meie 33bimiskoht Naxosel. Ka mul j2i algul v2ga segaseks, et mida kuradit meie majutusel pensioniga pistmist on? Selleks, et 6igustada intelligentse eluvormi staatust esitasin antud kysimuse ka oma ameericlastest professoritele, kes olles teadlikud oma positsioonist siin planeedil valgustasid mind asjade tegeliku seisuga. Pension pole midagi muud kui pansionaat, asi on h22lduses - Penshioon.

Monday, October 11, 2010

Sloveenid s33ge muru

Tublid Poisid!!! Tundub, et ka k6ik Kreeklased olid meie poolt.

Lugesin k6ik kodukootud artiklid l2bi ja vaatasin videomaterjali ka yle. Naljakas oli eesti keelt kuulata. 6igemini need jalkakommentaatorid olid naljakad, sest nad justkui yldse ei osanud oma t33d teha. Pall oli ammu juba uuesti keskv2ljakult lahti l33dud kui h2rrased kaamerate ja mikrofonide taga adusid mis juhtus. K6lab kyll massohhistlikult, kuid J2tt Orvela oskas v2hemalt k6val h22lel karjuda ja mehi pallimurul oma 2ran2gemise j2rgi s6imata. Keegi v6iks ta uuesti kommenteerima panna, kasv6i klassikaraadio eetris.

6nneks olid v2ravad ilusad ja serbia sai ikka korralikult lutti. M6nuuuuusssssssssssshhhhhhhhh.

Selleks, et oma panust kaasaelamise osas t6sta kypsetasin kaks pilti, mis loodetavasti aitavad koondisel samas vaimus edasi vastaseid tymitada. Poom ryndesse ja Padaarok koos Teeveri ja palliga vastase v2ravasse, raisk.

EESTI SURU sloveenid VASTU MURU!!!

Friday, October 8, 2010

T.Hanks










Kus kohast ammutada inspiratsiooni?

Must-valgest fotograafiast.

Riputan siia yles eelmisel n2dalavahetusel Antiparosel tehtud materjaali. Koht ise on k2imist v22rt, kuid mitte sellep2rast, et bussit2is ameericlasi ohootama panna kui sai teatavaks, et olime just m33dumas Tom Hanksi residentsist. T.Hanks but no T.Hanks

Tegin pilte peamiselt kahes kohas. Esmalt yhes 2gedas koopas, mis meenutas r2nnakut sygavale m2estiku sees asuvasse Moria linna Keskmaal. Stalagmiite ja Stalaktiite olid k6ik kohad t2is. Kahju ainult, et statiivi kaasas pold, igasugu pildimaterjaali oleks saanud sealt kuhjaga.

Teine koht asus yhel viljap6llul, kus tutvusin seal resideeruvate v6ib 3elda, et alaliste elanikega.
Neil oli nii m6ndagi sydamel, seega pyydisn omaltpoolt kaasa aidata t2htsa s6numi edastamisel.

Kui veel must-valge fotograafia teemal kribada, siis v6iks yelda, et m6nikord ei j2tku lihtsalt s6nu. Kuna digilabor ja fotopimik asuvad samas kohas, siis kohtun siinolles iga p2ev usinate kaas6pilastega. M6ned neist on juba vanad kalad ja seda on ka nende l6ppresutlaatidest n2ha. Mulle meeldib kontrast ja must-valge pildi j6ud oma s6numi edastamisel, mist6ttu nn. kriitikaloengutes, kus k6ikide pildid on galeriis v2ljas on suht piinarikas ylesanne midagi sisukat 3elda.

T2htis pole kritiseerida tehnilist teostust, kuid tihti pole just muu kallal eriti midagi lisada. Tihti j22b selline mulje, et igayks kes on kooli hingekirjas on justkui syndind artist.

Neile 6pilastele, kes esimest korda ilmutamisega tegelevad on asi palju dramaatilisem, m2ngu tulevad pisarad, vandumine, r66muh6isked jamidak6ikeveel. K6ik emotsioonid on vahel korraga ka v2ljas, mist6ttu on labor justkui hysteeriapalat, millele annab lisa ka kemikaalidele omane hapukaskibe l6hn.

V6rreldes monitori ees nokitsemisega ja uimase hiire peale oma viha v2lja valamisega on minu selja taga toimuv kaunis kummaline ja piinarikas, kuid kuradima vinge protsess, eriti kui sealt l6puks valmis t33dega r66msad n2olapid v2lja astuvad.

Pyhendan selle seeria k6ikidele t6elistele analoogifotograafidele.

EESTI SURU serbid VASTU MURU !!!!!!!!!!!!!

Tuesday, October 5, 2010

Wir sind alle verryckt


J2rgnev on kokkuv6te sellen2dalasest fotoloengust. Lugemine pole kohustuslik, piisab ka piltide vaatamisest. Kirjutan siin pigem endale taskusse, et p2rast oleks kergem aru saada mis toimus.
J2rgnev on v2ga filosoofiline ja m6tlemapanev kirjatykk, mille lugemisel v6ib vaja minna taskur2tti.

Mis on katarsis? Kuidas j6uda katarsise seisundisse? Kuidas kasutada fotot kui v2ljendusvormi katarsise seisundi saavutamiseks/selle poole pyrgimiseks?

Esmalt, et hakata nendele kysimustele vastama on vaja, et sul oleks aega keskenduda oma sisemaailmale, sest muidu ei t2ida j2rgnev ajurynnak oma eesm2rki. Seega pyya vabaneda k6ikidest m6tetest ja sulge silmad minutiks. Mis on esimene asi millele hakkasid uuesti m6tlema? Kas yldse m6tlesid millelegi? Kui miskit susises su peas, siis kirjuta see yles ja kysi endalt, kas sa olid enese vastu aus oma m6tetega.

Nagu selgus loengus ytlesid paljud v2lja m6tteid, mis tundusid ausad, kuid olid tegelikult etteplaanitud vastused. Kaitserefleks, kus hoolimata pyydest olla aus j2tkab inimene enesele (sisuliselt) valetamisega, kuna nii tundub olevat kergem (s2ilib kontroll), v2listades enda sees olevate tegelike kysimusteni/probleemideni j6udmist.

Enamuse jaoks seostus katarsis puhastumisega, vabanemisega mingist (vaimsest)koormast, asjade selginemisega, endaga rahulolemise saavutamisega, uuestisynniga, muutusega.

Mis takistab katarsisesse j6udmist/muudatust senises? Mugavustsoonis olemine, hirm eba6nnestuda ning hirm 6nnestuda, v2hene eneseusk, (vale)h2bitunne, harjumused, v2hene avatus muutustele, puudulik tahe muut(ud)a jne jne.

Milliseid v2ljendusvorme kasutada oma seisundi ja/v6i sind ymbritseva maailma kirjeldamiseks? K6ige lihtsam on pildistada n2oilmeid ja kehakeelt, sealt edasi l2heb asi aga h2gusemaks, kuid seda v6imsamaks, mida rohkem suudad enda jaoks temaatikat lahti seletada.

Alustuseks m6tle symbolitele, kindlatele asukohtadele, v2rvidele. Edasi pyya m6elda millised on sinu kaitserefleksid olukorras, kus sind rynnatakse (peamiselt verbaalselt) v6i kus sa tunned end puudutatuna v6i ebamugavalt. Yks vastureaktsiooni (ing. k. defletion) vorm on asjade p33ramine naljaks. N2iteks "you'll not be chillin' in a graveyard", teiseks v6ib olla oma v2ikesesse maailma pagemine, n2iteks muusika kuulamine, luuletuste lugemine, world of warcraft jne.

Lisaks kysi endalt mis on ilus? Midagi mis 6itseb a la "mida sa 6itsed", midagi mis on selge ja puhas (kuid yldsegi mitte piiratud positiivsega). N2iteks m6te, tunded (midagi, mida on harva n2ha, mis on haruldane), s6nad, kurbus, meeleheide, armastus, l2hedus, enese tunnustamine, valgustatud olek jne.

Samal ajal kui eelnevaga tegeled m6tle ka kuidas k6ik see eelnev pildikeelde panna. Kas sul on olemas oma stiil (indivduation)?

Nyyd kus esialgne arusaam hakkab v2lja kujunema on aeg v2lja 3elda (peaaegu) k6ik, mida sylg suhu toob (nii reaalne kui fantaasiakyllane, kuna see k6ik on osa sinust). V6tmeks siinjuures on asukohaga seotud tunded ja arvamused, kuna ymbritseval olustikul on tavaliselt t2ita v2ga t2htis roll. Kuu ajaga, mis siin saarel nyydseks oldud on mu v2iksed hallid ajurakud talletanud yht koma teist. Samas annab see huvitaval kombel edasi ka vastuseid kysimustele mida mu lojaalne lugejaskond on mulle esitanud.

N2iteks: Kes on see veider 6petaja Brett?; puhtad r2tikud igal teisip2val ja reedel; arusaamatu keel; igatsus tuttavate inimeste j2rele, kuid mitte koduigatsus; keegi ei r22gi eesti keelt; lollid koerad, kes kusevad valimatult igale poole, sealhulgas toolidele kus p2rast turistid istuvad ja einetavad; lendavad ninjas22sed; kodutute kasside armee, keda ei tohi paitada; p2rlikeed, mida kohalikud mehed mudivad stressi maandamiseks; madal veesurve; 6htu kell seitse saabuv praam ja udupasuna h22l; ringtee tuuliku ymber; uhhuutavad 33kullid keset p2ist p2eva; suured putukelajad majade seintel; kolme peaga ahvid; kymned ja kymned restoranid promenaadi veerel, kus 6htuh2maruses syydatakse tillukesed laternad, niiet sinu ymber tundub olevat tuledemeri; k6ik on nii sinivalge ja ere, et p2eval on raske ilma p2ikeseprillideta k2ia; k6ndimiseks on parim koht autotee, kuna linnplaneerijad ei viitsinud eriti k6nniteede rajamisega vaeva n2ha; lendavad ninjaelevandid; pidevad probleemid internetiyhendusega; veernadtunnised elektrikatkestused ajal, kui oled 6htusel jalutusk2igul; liigsoolane merevesi mida mina pole kordagi ujumise eesm2rgil kasutanud; pikad p2evad digilaboris; igahommikune jogurt ja viinamarjad ja pirnid, millele j2rgneb rekkamehe v6ileib kella kahe paiku; habemeajamine pikendusjuhtme abil, mis vaevalt ulatub vannituppa, mist6ttu peegli n2gemiseks on vasak k2si kogu aeg v2lja sirutatud asendis, hoides pardli adapterit pikendusjuhtme pistikupesas; lendavad rootsi ninjaturistid; khalimerakhalisperaefkaristojassasonk6ikmismateankeekakeeles; lihapallid, mis tegelikult on pikad poisid; k6ik ameericlased on facebookis aga pole midagi kuulnud orkutist ja nad kannavad k6ik raybane ning valdav enamus ei tunnista midagi peale apple'i toodangu; seened on nii head; kohalike elanike lemmiks6iduvahend on krossiratas; isn't that cute; 2rge vahetage kanalit kreeka kohaliku liiga jalgpalli peale, kui ma vaatan inglise liigat sisuliselt ainsa kliendina teie restoranis; kulla inimesed maailmas on ka muid artiste kui jack johnson, seega kuulake nyyd ilusti kenasti lennat ja vaikot...

Ja peale seda ajurynnakut siirdusime linna keskv2ljakule, kus alustuseks me 6petaja Brett otsustas teha performance't visates keset v2ljakut pikali. Meie 6pilast kymmet, istusime k6rvalasuvatele pinkidele ja j2lgisime kuidas m33daminejad reageerima hakkasid. Etteastel polnud mingi muud eesm2rki kui 6ppida midagi kohaliku elu ja inimeste kohta ehk teisis6nu sogada veidi seda va kristallselget vett, mis k6igile nii harjumisp2raseks on saanud. Yhel hetkel otsutas m6ni meist saada osaks performance'st. Muutus oli pea kohene. Minuti kahega olime ymbritsetud l2hedalt ja kaugemalt rahvahulgaga ja enamasti oli kuulda vanemate kreeka naiste lakkamatut naermist ja jutumula. Osad kysisid kas me oleme m6ne aine m6ju all. Meie nende k2est seda vastu kysima ei hakanud.

Kui l6puks oma etteaste kokku t6mbasime j2i meiega juttu ajama yks ypris eakas kreeka daam, kes pritsis ka p2ris korralikku deutschi, mist6ttu 6nnestus mul ainsana j6uda arusaamisele, et mingil kummalisel p6hjusel olime me k6ik verryckt (segased, arust 2ra) tema silmis. Total Kaputt ja n2pp meelekohale. Janyydk6ikkoos ...