"Oot, ma teen nendest heliridadest resämpli..."
Selle lause kuulmine heliinseneri käest on algajale rezissöörihakatisele sama hea kui ammuilma viirastuseks peetud oaasini jõudmine.
Igatahes... Peale eiteamitmendat tundi helistuudios, oma nüüdseks juba kolmeaastaseks kiskuvat lühifilmiprojekti viimistledes, valitses tihtilugu tunne, et kui sama kaua veel tuleb toda niigi juba teemantiks lihvitud lugu edasi siluda, siis tõenäoliselt asun ma oma dokfilmi visuaalset tausta otsast peale üles ehitama, püüdes nii veidikenegi vähendada vahet tolle kättesaamatult kõrge tasemega, kuhu minu avates too helitaust juba praeguseks jõudnud on.
Olles ühe korra visuaali juba pea peale keeranud, siis on kõik veel jätkuvalt lahtine, seniks kuni ma pole oma samme seadnud masterdamisstuudiosse, kus lõplik helijälg ehk fonogramm saab n.ö kinokõlbulikuks.
Rääkides veel resämplimisest, siis õnneks on siin võimalik tuua lihtne paralleel fotomaailmast. Resample on umbestäpselt sama asi, mis Merge Visible käsklus photoshopis. Või veel lihtsamalt, see käsklus pressib kokku kõik need järeltöötluse käigus tehtud muudatused origniaalfotole/heliribale, mida soovitakse üheks kihiks kokku pressida (sest need on juba pilbasteks ära timmitud). Hästi lihtsustatult öeldes, siis üldjuhul peale pikka higistamist selle käskluseni jõudmine viitab ka peatselt valmivale taiesele .
