Märkamatult on tarkuse taganõudmise aeg jälle pihta hakkamas. Ülikoolides eelnädal juba seljataga ning uued näod ja vanad kohad taas valmis tegudeks. See käib ka EKA tudengite kohta, kelle kasutuses on pealinnas vähemalt seitsmel erineval aadressil asuvad õpipaigad (no ja siis see parkla). Kui vaid nonde pikkade ja aeganõudvate vahemaade läbimiseks oleks võimalik kasutada portaale nagu mõnes korralikus ulmeromaanis...
Aga portaale, kus aja ja ruumi läbimine õnnestuks silmapilkselt, veel leiutatud või avastatud pole. Tundub, et siinmail põimuvad aeg ja ruum omavahel alles 2018 aastal ning võib vabalt juhtuda, et too parkla leiab omale mõne muu väljundi. Igatahes nüüd kaalutakse kõiki variante kohe "erilise hoolega" ja aega tundub olevat kussedanägu, et seda kõike "rahulikult" teha. Ja ehk nii ongi hea kokkuvõttes.
EKA vaim peitub inimestes, kes sellesse jätkuvalt usuvad ja panustavad. Kui neis inimestes on piisavalt väge, et üha uusi kultuurihakatisi enda külge siduda, siis ei oma praegused vahemaad mingid tähtsust. Uue maja kujul saaks vaim küll omale vormi, kuid see pole asja tuum.
Ja seetõttu ei juhtu midagi ka sellest, kui ajaloolise krundi ümbert eemaldada plank. Nüüd saab igaüks, kel soovi, seisatada otse krundi keskel ja oma äranägemise järgi sinna kõiksugu õhulosse rajada. Pole mingeid poliitilisi, ärilisi ega esteetilisi piiranguid. Jääb vaid (ette)kujutav kunst.
Kellele aga meeldib nostalgitseda, siis uurige linki sellest, kuidas vana EKA maja lammutus välja nägi.
No comments:
Post a Comment