"Kuule vaata, seda kahurit! Kohe tapab sellega dirigendi ära"
"Ossaraks, see suumib sul ju ninakarvad ka lavalt välja!"
(algselt eesti-inglise-vene segakeeles, saatmas sõbralik pilk)..."Vabandust, kas sa pildistaksid üht väikest tüdrukut selle suure kivimaja aknast. Ta on nii nunnu."
(algselt inglise-keeles aga tugeva põhjaeuroopa aktsendiga, mille juurde käis ka korralik patsutus õlale ja kurjakuulutav pilk).. "Kuule semu, ega sa siin ainuke pealtvaataja pole, tõmba vähe eemale"
... et see on siis see verbaalne osa, mis ma selleaastasest Vanalinnapäevade avaetendusest nimega "Carmina Burana" mäletan. Veel meenub, et palju sai kikivarvul käidud, et üle kogu rahvamassi peade ka lavashõud näha või siis küürutatud, et väliterrasside katusealuste alt lavale piiluda, lisaks tööstuslikes kogustes trügitud ja tõugeldud, et üldse lava ümber kuidagigi kaadrivalikuks uut nurka leida, sinnajuurde kuulus muidugi kamaluga vabandusi ja kohmakaid naeratusi, noja imelikke pildistamispoose sai ka kogu raha eest tehtud, mis meenutasid pigem küll mõne moeajakirja jaoks tehtavaid kummalisi krõnksus poose. A pole viga. Ühtkomateist siiski õnnestus purki ka püüda, millest vähe suurem ülevaade ka viewbookis olemas.
No comments:
Post a Comment