Nimi, mis on saanud t2namatult v2he t2helepanu viimase 2500 aasta jooksul on Pheidippides. Ikka ja j2lle r22gitakse kohast, kus Kreeka kanged s6durid andsid P2rsia poistele pasunasse.
K2esoleval aastal otsustas kaksteist ja pooltuhat inimest yle kogu maailma tollele syndmusele au avaldada ja oma panuse jooksmise kujul anda.
Olgugi, et kilomeetreid k6ikidel sama palju l2bida ei tulnud ning teepervel olid meedikud ja kehakinnitust pakkuvad instantsid, ei kahanda see tolle ajalookirjadesse kantud mehe ja tema algatatud syndmuse v22rtust.
Igasugune kehaline pingutus on kiiduv22rt n2htus. 6nneks keegi seekord ei matkinud otseselt h2rra Pheidippidest finishis, kuigi vanale Panathinaikose olympiastaadionile kogunenud publikum sai osaks ka yhe kange v6istleja totaalsele krambistumisele.
Juba staadionile sisenedes oli n2ha, et yhel oma parimas eas oleval h2rrasmehel toimus edasiliikumine v2ga veidral moel, mis meenutas rohkem katkist 6mblusmasinat. Napid viiskymend meetrit enne l6ppu hakkas mees j2rsku tagurpidi liikuma, kuni jalad tema alt kadusid. M6ned kaasjooksjad proovisid teda pysti aidata, kuid n2htavasti polnud see enam v6imalik. Rahval oli aga kindel soov v2sinud mees plaksutamise ja h6igetega yle finishijoone aidata. Tundus, et see m6jus, kuna edasi ta liikus - k2putades. Ja juubelduste saatel sai ta oma tahtmise. 6rnema soo esindajad panid m2ngu isegi pisarad, mehed piirdusid k6vemat sorti kisaga. V6imas.
Mina avaldasin syndmusele au seda (aja)pildistades ja j22dvustasin sealjuures ka oma kaas6pilasi, keda v6ib pidada peasyydlasteks mu Ateena visiidile.
Laup2eval, kolmekymnendamal oktoobrikuu p2eval, asutas end minekule 11 jooksuhuvilist: Patricia, Kate, Katie, Nina, Krista, Rene, Andrea, Breanna, Karley, Evstolia ja mina. Eelmisel p2eval oli teele asunud veel yks kange v6islteja - Brittany. Eesm2rk osaleda 28ndal Ateena klassikalisel maratonil, mis pidas oma 2500 aastast juubelit.
Peale neljatunnist praamis6itu maabusime tuttavas sadamas ning vahetasime praami metroo vastu, mis yhe eurose sponsorluse tulemusena v2ljutas meid Ateena sydalinnas Monastiraki nimelises peatuses. Sealt sibasime edasi juba jala suurde linnaparki, kus Zappeion'i nimelises hoones toimus v6istlejate registreerimine. Terve maailm tundus siia kokku tulnud olevat.
P2rast v6istluss2rgi ja spordikoti v2ljav6itlemist j2i ainsaks ylesandeks leida yles majutuskoht, mis seitsmele meie hulgast pidi j2rgmise hommikuni peavarju pakkuma. Yhes6naga toimus v2ike jagunemine. Minu ja veel kuue jooksja 33majaks sai noortehostel Pagration, mis asus kyllatki stardipaiga l2hedal, nonii kilomeeter poolteist.
Yks asi millega Ateena aga eriti ei hiilga on t2navasildid. P6rgulikult raske oli aru saada, mis moodi siinne asjaajamine korraldatud on. Ju n6utakse siinsetelt postiljonidelt telepaatilisi oskusi. Meil sellised oskused puudusid, mist6ttu piirdusime lolli turisti m2ngimisega ja n2itasime m33daminejatele kaarti, mille peale saime vastutasuks juhatust. Kuid isegi siis kui olime juba j6udnud hosteli ukse alla ei saanud me sellest aru, kuna mitte miski ei viidanud, et see peaks seal asuma. Kohalik vanah2rra pidi sisuliselt meile ukse lahti tegema.
Sees ootas meid ilma liialdamata kasvuhoone. K6ik kohad olid rohelusse mattunud. Siin olid sildid. Ja need olid k2sitsi joonistatud/tehtud, meenutades mulle nii uus-meremaal n2htud hubaseid hipilikke noortehostelle. Koha perenaine oli ameericamaalt, mist6ttu igasugune asjaajamine sujus edaspidi ladusalt.
Saime oma tekid, linad ja padajpyyrid k2tte ning suundusime kolmandale korrusele, kus meile oli eraldatud kymnekohaline naridega varustatud puhkeruum. Narid olid nii m6ndagi oma elus n2inud ja avaldasid pidevalt oma arvamust k22ksudes ja kraaksudes, kui nende peale sai pikali heidetud. 6nneks olid narid pikkadele inimestele vastutulelikud.
Kui k6ik olid omale voodikoha v2lja valinud siirdusime veel 6htus33gile, mis juhtus olema erakorraliselt maitsev. Selle eest kandis hoolt l2hedalasuv restoran Ciao, mis pakkus parimat itaalia k33ki. Julgeks 3elda isegi, et tipp-k33ki. Minu spinatiga t2idetud ja rucola ning tomati ja juustuga kaetud hiidravioolid omasid vaid yht eesm2rki - v6imalikult ruttu s33duks saada. Ja seda nad ka said. Kuigi niiv2ga oleks tahtnud uut taldrikut2it v6tta, siis dialoog h2rra Maoga andis tulemuseks loobumise seedimisorganite probleemivaba funktsioneerimise kasuks.
Jooksjad nii enesekindlad ei olnud, mist6ttu sai lahkudes kaasa soetatud ka karbid ylej22kidega pastadest ja pitsadest. Ma ei m2leta, et keegi neid oleks hommiku mekkinud. Aga ma v6in ka eksida.
Enne veel kui h2rra Mati Une meile kylla tuli toimus korraline igastsorti ajan2itajate talveajale yleviimine, et hommiku mitte liiga vara starti siirduda. Nyyd j2i oodata kella kolmveerandseitsmest 2ratust, et siis poole tunniga end majast stardijoone poole teele asutada.
Ilm oli pyhap2eval sportimiseks igati idekas. Kohaliku jumalad sponsoreerisid yritust lakkamatu p2ikesepaistega ning v2rskendava, kuid mitte eriti k6va tuulega. Temperatuur oli kuskil kaheksateist kraadi. Mina s2ttisin end stardijoone vahetsul2hedusse, et esmalt ajapildistada kymne kilomeetri jooksu mass-starti ja selle l6ppedes sibasin ruttu sada meetrit kagu suunas staadionile, et saada kaadrisse v2sinud, kuid 6nnelikud maailmar2ndurid.
Tundub, et Kreeka peaminister h2rra Papandreou on v6tnud eeskuju h2rra Anspist, sest peale tunni ja kolme minuti m33dumist tatsas ta koos oma s6bralike kantpeadega yle finishijoone. Tubli ja nyyd vutt-vutt tagasi Kreekat majandusaugust v2lja upitama.
Kuigi ma nyyd t2pselt ei tea misugust distantsi peaminister jooksis, siis enamus meie spordiklubi liikmetest suutis teda paari minutiga ennetada. Igatahes taaskohtumisel tublide sportlastega olid k6ik roosad ja r66sad. V2simus pold veel kohale j6udnud.
Enne siirdumist hosteli oma asjade j2rele otsustati vaadata veel autasustamistseremooniat ja kaasa elada tublidele maratoonaritele. Nii vanal staadionil pole ju enne saanud oma tagumikku toetada. Aga ega see teab mis mugav koht olnud puhkamiseks. Astmed tundusid kohati olevat poolemeetrised, mist6ttu lyhemad inimisiksused tegelesid aeg ajalt millegi m2gironimise sarnasega. Kivil istumine oli ka suht jahedav6itu. Mis siis, et marmor ja puha.
Noja saigi l2bi see katsumus. Selleks, et pikk praamis6it kulgeks ladusamalt olin endale v2lja trykkinud k6vasti sudokusid. Aga ka peale k6igi kuue meedium raskusastme doku lahendamist j2i ikka veel tunnike minna, kuna ootamatult tegi praam seekord esimese peatuse Syrose'l, mist6ttu kogu meie lootus j6uda enne kymmet Parosele ja end kibekiirelt Halloweeniks ette valmistada said t6sise tagasil33gi.
Aga sellest, mis juhtus wiinil juba j2rgmisel korral ;)
No comments:
Post a Comment