Nii hea on promoda oma portfooliolehte http://urmasmand.viewbook.com kuna nüüd ei pea enam kurja vaeva nägema siia blogisse mitme setme pildi ülesse riputamisega. Lisaks on seal kõik võimalik täisekraani peale lükata ja peale pläü nupu vajutamist ka laisa inimese kombel vaadata kuidas pildid vahetuvad ja vahetuvad javahetuvad javahet...Paar sõna ka kommentaariks.
Tegu oli minu jaoks esmalaadse katsumusega ja samasugune oli see ka modellile. Mina ei tea modelli juhendamisest midagi ja modell ei teadnud modellimisest midagi, aga sellegipoolest oli võimalik veeta lahedad neli pühapäeva päiksepaistelist ja veidi tuisust tundi Tallina idakülje all pildistades ja pildimaterjali otsides.
Mõte oli algul küll minna puhtalt huvitavaid kohti otsimaie ja mõtteid mõlgutamaie, kuidas ja mida võiks pildile tabada, aga kuna modell oli juba otsind välja fotogeenilised riided ja kaenlasse asetanud Doris Kareva purpursametise köite, siis kukkus kogu esialgne plaan peapeale ja mis sellest välja tuli oli endalegi ootamatult positiivne üllatus. Algaja õnn ehk. Valgus oli, tuul tegi tuisku, lund oli, mida sai kühveldatud uuvee filtrile, et oleks võimalik autofookus täitsa segast peksma panna ja endale suure õhinaga lund näkku puhuda. Täielikust õnnest jäi ainult üks mööda vuhisev rong puudu, aga selle korraldame tulevikus ära. Ei olegi ju hea kui esimese korraga kõik perfektne oleks, siis ei viitsiks ju enam üldse pingutada järgmistel kordadel.
Seeria nimi mindscapes on järjekordselt in inglish. Praktiline värk ja pealegi pole emakeelel just sama hea kõlaga vastet pakkuda. Sellega on ka projekti tööpealkiri Algus I ammetlikult prügikasti saadetud.
Suures plaanis jäi pildile püütud materjal siiski mu vaimusilmas ettekujutatud põhimõtete lähedale, kuna eesmärk oli tabada olukordi mis laseksid mõttel vähe vabamalt kulgeda eri suundadesse ja püüaks tabada subjekti loomuliku tegevuse võtmes. Tagantjärgi oligi vast hea, et tugevamat raami ei tekitanud sessioonile, sest muidu poleks mõned pildid vast ilmavalgust näinudki. Tuleviku silmas pidades on siiski vaja mõningast juurdlemist teha, et päris kordama ei kipuks ennast. Ja lisaks peab ka inimpsühholoogiale rohkem mõtlema, et fotograafi ja modelli vahelist koostööd lihvida.
Side lõpp
No comments:
Post a Comment