Uus päev ja uus kunstnik. Seekord tuli ta brasiiliast, ilmus kohale ootamatult vara ja oli suhtkoht selline nagu ma üht brasiillast ette kujutasin - rõõmsameelne ja sõbralik. Isegi päeva lõpuks peavaluga võideldes ei pannud ta pahaks kui palusin tal ühe korra veel pildi peale tulla (peale kogu seda mürglit, mida ma päeva jooksul tema nina all oma kalasilmaga olin korraldanud). Sedakorda siis poseerima ja seda tegi ta hästi. Andsin talle kätte kuldset värvi pihustava kanistri, kuskohast oli peegeldus kõige parem ning palusin tal seista oma töö ette. Kuldne värv on tema töödes muuseas ka väga keskne element. Ülejäänu nagu öeldakse on juba ajalugu. Hoolimata kogu sellest katikuklõbinast, mida päeva jooksul korraldasin jäi see pilt ikkagi ainsaks, kus sees on kogu lugu. Aitäh Yusk.
PS. ja lõunaks sõi ta kana kohvikus Moon. Mina närisin pooltoorest parti.
No comments:
Post a Comment