Anton ja Keuz sõid hapukapsast, kui see peaks kedagi huvitama. Teisi asju sõid ka, kuid see pole tegelt üldse nii põnev. Need mehed on tänavakunstnikud või ehk nagu Keuz ütleb "unustussevajunud hoonete vabatahtlikud dekoraatorid".
Mina kohtasin ja õppisin nendepoolt pakutavat tööd nautima kalsadama territooriumil asetseval kunstiprojektil nimega KONT, mida korraldatakse Tallinn 2011 raames ja kus saab tulla kaema mitme erineva maa kunstniku jõu- ja ilunumbreid merekonteinerite kallal kuni 21 augustini. Kui päevasel ajal sealt mööda minna, siis saab kogeda kunsti sündimist oma silmaga. Mul oli au ja võimalus jäädvustada esimesi kreaatoreid kaamera abil nii pildi kui ka aegvõttena, mille ürituse lõppedes tahaks kokku monteerida.
Aga asjast. Mehed saabusid kohale esmaspäeval keskpäeva paiku ja tegid seda oma alale kohaselt stiilselt - Dnepr MT10 modifitseeritud mootori ja külgkorviga mootorrattaga. Vihm oli oma sadamised selleks päevaks ära sadanud ning konteinerite pinnad olid spreipurkidest pihustuva värvikihi jaoks ära kuivanud.
Nagu iga generaalplaan tuli ka Antonil ja Keuzil oma valmiva töö kallal teha jooksvaid, eluliselt ja ettenägematult pealesunnitud korrektuure, mis siiski meeste tuju ei rikkunud ning loomingulist protsessi ei halvanud. Kasutati ära olemasolevad värvid ja võimalused ning ehk tuligi niimoodi töö hoopis ägedam kui algne visand paberil ette nägi.
Minu nägemus kogu protsessi kulgemisest oli muidugi midagi teistsugust kui see tegelikkuses mu silme ees lahti rulluma asus, kuid ka mina ei lasknud sellest end häirida, vaid ootasin oma võimalust ja vähemalt emotsionaalsel tasandil tekkis tööga väga isiklik side, misõttu peale seda kui mu lõunalaua kaaslased oma asjad kokku pakkisid ja sama efektselt Dnepriga platsilt minema vurasid jäi mu meel mõneks ajaks kurvaks. Minu poolest oleks võinud noodsamad mehed kõik konteinerikogumiku kaheksa külge oma loominguga täita.
Siiski jätsid nad endast maha väga lustliku kumerkujundite maastiku, millele puhus elu sisse paari riideesemega varustatud nöörijupp, mis täitis tühimiku kahe konteienri vahel ja ühtlasi sulges suure ja valge (algselt roosaks planeeritud) kolmveerandkaare. Ülevaim hetk saabus aga nõks enne lõunale minekut ja nõks peale tugeva vihmasabina lõppemist kui pärastlõunane päike asus uuesti valgustama ja kuivatama kunstnike poolt viimistletud konteinerikülge, kuhu nad oma allkirjad joonistasid ning tumehall taevas võttis koha sisse taustana andes nii parima võimaliku üldvalguse kogu projekti jäädvustamiseks. Ilmselgelt olid kõik platsilviibijad sel hetkel tulemusega väga rahul.
Ja nüüd marss kalasadamasse
http://kont.ee/
No comments:
Post a Comment