Kes ütles, et Liverpool on igav linn. Pigem on ta väga äkiliselt muutuva tänavapildiga linn. Vaatad vasakule ja näed tüüpilist eeslinna eeskujulikku elamukvartalit, vaatad paremale ning su ees laiub punastest tellistest mahajäetud tehasemonstrum. Justkui Hong Kong, ainult et pole kõrghooneid ning suured inimmassid on linnast lahkunud. See tegi ringirändamise kõrvaltänavatel päris koduseks. Oli ruumi ja oli ka üsna vaikne, kui välja arvata pubidest kostuv Liverpooli ja Evertoni jalgpalliklubide poolehoidjate hüüatused. Müstika. Sattuda Liverpooli päeval, mil enamus kohalikest on kupatanud end Londonisse, Wembleyle, liigakarika poolfinaali fännama andis visiidile erilise viguri. Kui siia lisada uduse Albioni kõledalt chill ilm ja kohatine vihmasagar oli meeleolu getos Banksy kunstiteoste otsimise jaoks üsna täiuslik. Kirsi tordile pani veel ka teise maailmasõja aegne muzeum, mis osutus Kuningliku Laevastiku kunagiseks peakommandokeskuseks. Siit juhitigi Bismarcki ehk Põhja-Euroopa veekogusid oma hirmuvalitsuse alla võtma pidanud selle ajastu suurima sõjalaeva hävitamist, rääkimata veel miljonist muust elutähtsast operatsioonist, mis panid üldse aluse sellele, et minusugusel ninatargal on võimalus maailmas omal vabal tahtel ringi konnata. Alles sealsetes koridorides ja ruumides ringi mütates ja ajaloolisi pilte vaadates jõudis mu teadvusse ka fakt, et sakslased jõudsid omal ajal pommituslennukitega kaugemale kui London. Liverpooli tänapäevane arhitektuur või selle terviklikkuse puudumine on just viimase suure sõja tagajärg. Tundub, et ka samasuurt ahastust pakkunud kinnisvaramull ei jõud siin just väga palju oma kombitsaid laiali ajada. Või noh, ei paistnud see minusuguse treenimata silma jaoks eriti välja.
Aitäh Pips, et võtsid vaevaks mind ja Villemit ja Marist ja Mari-Liisi paariks päevaks külla kutsuda ja toreda ekskursiooni korraldada. Laiendatud pildimaterjal nii Liverpoolist, Chesterist kui ka Põhja Walesist on samuti viewbooki ülesriputet.
No comments:
Post a Comment