Ajastus ruulib

K6igepealt Annele vastuseks, et ma ei tea mida see mees seal kysitava puhtusega poolsadamabasseinis t2pselt tegi, kuid hoolimata sellest ei lasknud ta ennast syga..... seet2hendab segada. Yhes k2es kilekott ja teises toigas uuris ta veep6hja, vahel midagi sealt ka v2lja urgitsedes. Pyydsin yksp2ev silmitseda, mis kyll v6iks olla tolle vanamehe huviobjektiks, kuid peale pisikeste ringisibavate kalade ja erisuuruses ja kujus kivade ei m2rganud ma midagi. Ja vette ma minema ei hakanud, sest vesi teatavasti kaheldava puhtusega on, mis siis et kristallselge.

Aga ilmamuutlikkusest tahtsin ma hoopis r22kida, seekord veel kyll mitte globaalsest kliimamuutusest. Piirdun esialgu Parose saarega. Tagasitulnud suveilmad on nimelt endaga kaasa toonud ka tugevad vihmasajud, mis v6ivad kesta terve p2eva v6i siis umbes veerand tundi. T2na juhtus siis see viimane.

Seadsin mina end hommiku Parikia sadamale tagasivaatava poolsaare tippu teele, et j2rjekordne ajapildistamise ylesv6te purki saada. Ilm oli paljut6otav. P2ike siras ja suured kohevad rynkpilved sibasid yle taevalaotuse, suht idekas valguse ja varjudem2nguks. Plaanisin istuda seal veidi yle kahe tunni, et tabada kaadrisse m6lemad Sinit2he praamid, mis vastavalt Naxose ja Pireuse sadamast pidid suht lyhikese ajavahemiku jooksul saabuma ja j2lle oma teed minema.

Kaamera s2ttisin 6ite madalale, kuna tuul otsutas t2na eriti vali olla ja tahtis k6ik yle meetrise pikkusega asjandused lendu t6sta. Ise istusin kaamera k6rvale ja asusin lugema viimaste p2evade lemmikuks saanud kirjutisi Milankovici kliimateooria, Malthuse rahvastikuteooria, globaalse energiatarbimise ja kliimamuutuse kohta. P6nev materjal, kuigi midagi roosilist neist asjadest v2lja lugeda ei saa. Inimesed lugege Horisonti.

Aga, et mitte seda sissekannet v2ga koormata globaalse pessimismivalanguga, siis p33rduks tagasi ajapildistamise juurde.

Sensor (6igemini sensori ees paiknev kaitsekiht) on must, igatahes rasket raha ma p2rast publikult n6uda ei saa, sest senini tehtud klipid on sitta ja sodi t2is. Aga oskuste lihvimise huvides kannatan selle puuduj22gi hetkel 2ra.

Tegin omale uhke tabliitsa, kus peal h2davajalik inff m6nekymnesekundi pikkuse filmi tarbeks vajaminevate kaadrite hulgaga. P2rast m6ningast proovimist ja katsetamist peab ytlema, et tegelikult otustan kaadrite arvu sekundis hoopis laboris istudes, kuna minu ees lahtirulluvad syndmused ei allu lihtsalt 24fps ja 10fps reeglitele. Yhes6naga v2ga loominguline protsess.

Lisaks n6uab jubedat timmimist v2rvide s2ttimine, kuna millegip2rast muutub filmirenderduse k2igus kogu v2rviprofiil. Keskmiselt korralikult s2ritatud ja valgebalanseeritud foto, mis sobib ekraanilt vaatamiseks ja ka trykiks, muutub filmiklipi tegemisel tugevalt 2rapleekinud k2kiks, mist6ttu taevasinise saamiseks peab uhkelt tyrkiissinist peale kruttima ja lootma, et sellega kaasnenud kollase tooni kyllastus on piisav, et saada lahti pasapruunist. Nagu teeks kunsti ma ytlen.

Esimese praamiga l2ks ilusti, kuigi sunnik hilines oma pool tundi, t6en2oliselt on mandril j2lle mingid streigid. Teise praami saabumiseni oli j22nud veel kolmveerand tundi, kuid pilk avamerele n2itas j2rsku, et see aeg ei pruugi olla piisav kuiva oleku s2ilitamiseks. Kannatasin niikaua kuni v6imalik, kuid ka teine praam otsustas v6tta vabalt ning minu vaateulatusest v2lja j22val saare tagakylel tsillida, mist6ttu tegin kiirelt minekut. Ja mitte sekunditki liiga vara, sest ilusast suvehommikust oli saanud hetkega midagi v2ga kurjakuulutavat.

Ja loomulikult siis kui ma olin juba peaaegu, et kodut2navale j6udnud tuli teine praam udupasuna saatel nurga tagant n2htavale. Kirusin juba vaikselt el capitaanot, kuid liiga vara, sest minu ees avanes 2ge veesh6u, kus kivimyyri paiskuv laine kandus nii k6rgele ja kaugele, et terve autotee sai mereveest yle kallatud (tasuta dushshsshhs, puudus vaid sampoon, kuigi vesi vahutas isegi p2ris korralikult). Hiilisin ettevaatlikult teeservapidi otse kohta kus laine k6ige sagedamini yles kerkis ning see juhtus olema just 6ige nurga all sadamasse saabuva praami j22dvustamiseks. Mis siis muud kui katikukl6bin.

Hetkeks j6udsin juba unustada, et kohe kohe kallatakse mulle kraesse kogu ylemiste j2rve suurune veekogus. Alalhoiuinstinkt oli siiski veel aktiivses reziimis ning peale paarikymmet kaadrit sai kiirk6nnil suundutud Jimmy apaartmenti kaitsva tiiva alla. Igatahes kui oma numbritoa ukse avasin l2ks v2ljas lahti korralik veem3ll, mis kestis oma veerand tundi kindlalt. Saju l6ppakordiks oli k6va tilkumisheli l2hedalasuvatelt palmiokstelt. Yhtlasi oli see ka koleda ilma l6pp, kuna taaskord v2lja minnes selgus, et ilm oli justkui ajas kaks tundi tagasi l2inud. Mitte kuskil ei paistnud midagi vihmapilve sarnastki.

Ajastus ruulib ma ytlen, raisk.