Et siis ei saanud ma oma tantsupeo filmi ikkagi suurelt sõpruse kinoekraanilt vaadata, kuigi istusin kannatlikult kümnendama rea üheksandamal pingil pea seitse tundi jutti, et äkki ta ikka mingi ime läbi tuleb ettekandmisele. A võib vist öelda, et ega ta oleks väga sobinud ka sinna tööde vahele, mida mulle siiski näidati. Kui minu töö jäi fotodokumentalistika valdkonda, siis kinoekraanilt nägin ma pigem fotofilmikunsti, see on umbes sama mis vaadata üksteisejutti uhhuduuri ja püha tõnu kiusamist. Mõlemad on küll korralikud produktid, kuid selleks, et täit piletiraha sisse kasseerida peaks neid eraldi kinodes ja publikule reklaamima.
Aga proua Liina Siibi ja fotofilmi maestro Gustav Hamosi poolt tehtud sissejuhatus fotofilmi(kunsti) maailma ning kaksteist võidutööd (mis peatselt ka dvd-l välja tulevad) olid siiski igati vaatamist väärt ja mis peamine neist sai aru (no valdavalt), mitte nagu nädal varem Kumus kuulatud seminarist, kus enamus aurust kulus filosoof Agambeni poolt uuritud keele (language) ja kommunikatsiooni kõrgvormide (grammar) kallal mõtisklemisele, sekka ka Liz Wellsi veidigi inimlikumat juttu fotodest, kus rõhk (omadus)sõnal "sublime" ehk "erakordne". Näitena tõi proua Wells pildi suurest merel triivivast jääpangast, mida on hea imetleda pildiraamide vahel ja esitda endale küsimusi tema asukoha (kas ma tean, olen seal käinud), suuruse (kui mitu küla ta enda alla võtaks), võimsuse (kui palju purustusi ta teeks või palju temas vett on) jms kohta, peamine küsimus oli aga suunatud olukorrale, kui sa peaksid reaalselt sama suurt jääpanka enda ees nägema, siis mida sa tegelikult mõtleksid (tema arvas et pigem sellele kui suur lootus sul on ellu jääda). Ehks siis sellest ka "erakordsus" mis tihti on seotud piltidega ebatavalistest looduslikest olukordadest (torm, üleujutus jne), mis põhjustavad tavalisse eluolupilti midagi müstilist aga samas väga elulist.
Nüüd aga jääme siis põnevusega seda dvd-d ootama, et inspiratsiooni ammutada.
No comments:
Post a Comment