Märkamatult olen oma galeriisse teinud suuri sissekandeid, kuid blogisse pole eriti jõudnud nendest iitsatadagi. No igastahes on selleks nüüd siis aeg küps. Pulmad on olnud selle aasta teise poole üheks olulisemaks märksõnaks ning enamus uut materjali ka tugevalt sellega seotud. Kodakondsus ja migratsiooniametisse on viimasel ajal olnud asja kahel neiul - Olly'l ja Kristil, kes vastavalt Lauri ning Kauri kaasadeks tahtsid väga saada. No ma siis omaltpoolt püüdsin neid noorte inimeste kokkusaamisi ka jäädvustada, ühte kaunil ja soojal augustikuul ja teist vahest isegi kaunimal oktoobrikuul. Päikest jagus mõlemasse üritusse kuhjaga ning ka pruutpaarid jätsid mõlemal korral väga sümpaatse mulje.
Samal ajal kui noored möllavad ja tuleviku jaoks atra seavad leidub ka teistsugusied inimesi, natuke eakamaid, kes elus juba paraja lahmaka teed läbi käinud on ning kõik oma adrad ammu kuurinurka uusi tegijaid ootama sättinud. Üheks nende seast on minu vanaema. Mul tekkis mõni aeg tagasi soov teda dokumenteerida, et temast jääks maha mälestus eelkõige mulle endale. Ma tahtsin teda näha neil piltidel nagu ma teda ikka olen näinud. Täiesti ootamatult, ilma pikema plaanita see mul ka õnnestus ning lisaks tabas kaamerasilm peale vanaema ka veel kahte temale olulist inimest, mistõttu võttis dokumentaalprojekt vähe laiemad ja sügavamad mõõtmed sellest, mida algul ette kujutasin. Aga kõik mis oluline jäi siiski alles. Vanaema oli ikka sama rõõmus omasid nähes ning pajatusi igapäevaelu sündmustest jagus kuhjaga, sinnajuurde muidugi ka ilmekad zestid nii käte kui näoilmega. Just sellisena ma teda oma mõtetes ette kujutangi.
Keda rohkem huvitab, siis sukelduge aga galeriisse erinevaid fotoreportaazhe läbi kammima. Kraam on naturaalne ja elust enensest.
http://urmasmand.viewbook.com
No comments:
Post a Comment