Sinna ja tagasi

Nüüd siia jääb me kodu hää,

Ei niipea teda enam näe!

Meid sinna tee viib koidu eel,

Kus sünge laas ja kõrged mäed.

Ei ohu eest me põgene,

Me tee viib Kaljulõhele

Ning kiire traav kesk kõnnumaad

Saab rammuprooviks mõnele.

Meid ootab tee! Meid ootab tee!

Me retk läeb lahti koidu eel!

J.R.R. Tolkien

Jalgpallikaart U19 EM 2012 ehk maiuspala jalkafännidele

Ma kirjutasin Artprindi stipendiumikonkursi tarbeks ühe pika jutu. Lühidalt öelduna kõlaks see nii: "Kõiges on süüdi lapsepõlv ja Itaalia 90 MM-i piltidega nätsud".

Tänapäeva tõlgituna tähendaks see seda, et ma olen teinud teoks ammuse idee pildistada üles jalgpalli suurturniiri ja pannud kokku omastarust huvitavad ja statistikast pungil kaardid, mida ideaalis saaksid fännid omavahel vahetad.

Ainsaks Eestlaseks, kes sel turniiril tunnustust pälvis oli koondise kapten Karl-Eerik Luigend (11). Tema lõi ka võõrustajate ainsa värava mängus Kreekaga ning pälvis kiidusõnu oma mängutarkuse ja väljakunägemise eest. Portugallaste leerist mainiti ära noor ründetäht Bruma (7), kes on juba tembeldatud uueks Cristiano Ronaldoks ning keda püüavad oma ridadesse meelitada Euroopa suurklubid. Hispaanlaste kõige silmatorkavam mängija oli samuti ründaja, Gerard Deulofeu (17), kes on FC Barcelona kasvandik. Kvaliteedimärk missugune. Kogu turniiri stabiilselt kaitses mänginud Kreeklaste hulgast jäi silma ning pälvis ka tunnustust Kostas Stafylidis (3).
Aitäh veelkord UEFA korralduskomitee. Loodan, et need jalgpallikaardid rikastavad Eesti spordiajalugu kuidagigigagigugigi. 

Ja ega see siis pole kõik, mis tehtud sai. Minge ikka viewbooki, kus on U19 Jalgpallikaartide suur ja maagiline galerii. Otsige hiirega ekraani paremast alumisest servast üles fullscreen nupp ka, siis annab "ihan jeesi" kaardi mõõdu välja. Luban.

Uku-Martini sünna ehk kuidas ma pallimereuputuse korraldasin

See on lihtne tegelikult. Piisab kui kaotad oma välgusaatja värvilisse pallimerre, sumpad seal ise natuke, teed lootusetut nägu, kuni tuleb üks abivalmis lapsevanem ja paneb ette pallid kastist välja ajada. Kolm.kaks-üks ja kast kerkib ning juba veerebki suurele mängupõrandale ilmatum hulk palle. Melu missugune. Järsku on nii lapsed kui nende vanemad haaratud ühisesse korjapõrandaltpallidkokkujatoonadtagasikasti ettevõtmisesse. Ainult, et laste arvates on tagasitoodud palle jälle hea mööda suurt mänguplatsi laiali loopida. Nalja ja naeru nabani. Ja mul ei ole sellest ühtegi pilti, on vaid mälupilt ja kõik muud pildid ajast, mil pallid valdavas enamuses kastis püsisid, et seal lastele rõõmu pakkuda. Kes lasi liumäest sumaki nende sisse, kes tegi kaelamurdvana tunduva hüppe ning keda loopisid  pallidega nende enda ülienergilised emad ja isad. Ja kõik see siis leidis aset Uku-Martini kohutavast kahesest vabanemisepiul. Hõissa!!

Endalegi ootamatult avastasin tagantjärele, et kasutasin pildistamistehnika puhul ühe oma lemmiktänavafotograafi mösjöö Bruce Gildeni töövõtteid - et ikka välk ühes käes ja kaamera teises käes ja supsti objektile nina alla. Tervisi ka talle sinna Nef Jorgi tormist räsitud tänavatele.

Laiem valik sünnipäevapilte on üleval loomulikult ka viewbookis.

Igaühel oma Kristjan Randalu

Mösjöö Randalu muusikaga sain ma tegelikult tuttavaks alles üsna hiljuti. Teda tutvustas mulle mu kauaaegne lemmik mösjöö Eplik. Kooskõla oli tolle albumi nimi, kus see tutvus alguse sai ning alates tollest hetkest on ta üks nn."minu plaatidest", mille juurde ma ikka aeg ajalt tagasi pöördun. 

Piisab kui kuulata juba selle plaadi avaloo paari esimest sekundit ja ... kui see mida kuulete on meelepärane, siis võib vägagi kindlalt väita, et oletegi leidnud omale uue lemmiku. Mulle meeldib, et klaverimäng ei seisne ainult klahvide tallamises. See kogukas ja kurvikas instrument võib väga hästi välja vedada ka terve ansamblijagu pille. No kuulake ja vaadake näiteks mida suudab klaverist välja pigistda eksperimentaalheliloojast muusikamaailma suurkuju John Cage. Kui ei näeks/teaks, et mees klaverit mängib, siis tasub valmistuda korralikuks üllatuseks. 

Aga tulles tagasi kodumaale, siis põhjuse mösjöö Randalust rääkida andis alles mõni tund tagasi lõppenud kontsert Estonias, kus sai kogeda nii "vana ja head" kui ka uut klaverimuusikat. Ma ei pea ennast mingiks muusikaasjatundjaks. Küll aga saan ma väga hästi aru millal muusika mulle kohale jõuab ning ma tema toel rändama asun. Mõned lood on aga nii võimsad, et pead rännakus pausi pidama ja hoolega kuulatama, kuidas neid ette kantakse. Tõin selleks siia ka kolm näidet. Ega siis ilma asjata publik kaks korda meest lisaloo jaoks lavale tagasi plaksutanud.

Kus see lähim plaadipood nüüd asuski... Vinge värk.

Vrõnn-vrõnn video bemmist

Nüüd kus mösjöö supriim komandör Berjooza on avalöögi ära teinud, siis on mul vaba voli uhkustada oma viimase töövõiduga. Nii tubli ma küll ei suutnud olla, et kõik filmi ja pildimaterjali oleks ise üles võtt ning muusika ka valmis kirjutanud. Aga tuletades meelde, mida ka mösjöö Kasak just päev paar tagasi mulle raadioeetri vahendusel ütles, siis tuleb teha nii hästi kui oskad. No see mul vist ka õnnestus, sest enam paremini ma tol hetkel tõesti ei teadnud ega osanud toda kompotti kokku keeta. Tänuavaldused ka kõikidele teistele, kelle materjali sai ära kasutatud. 

Aga ausalt öeldes on mul hoopis pohmell sellest. Tundub, et see on tüüpiline igale filmitegijale, kel ettenähtud veeta tunde monteerimislaua taga. Ja ma ei pea siin silmas digimonteerimist. See tundub ikka väga titekas olevat, kui juba minusugune akadeemik sellega toime tuleb. Kummardan maani eelkõige kõikide analoogfilmi monteerijate ees ja samas loodan, et ei pea kunagi selles vallas kätt proovima.

Ja siin ta on BMW 325 Cup ja VLN seerias kaasa löönud piloodi, Keijo Kaasiku, 2012 hooaja kokkuvõte.

Päev Enn Kasakuga

Kui jagada laupäevane päev osadeks, siis enam-vähem poole ma magasin sirgelt maha, kuskil kuuendiku ma tegelesin füüsiliste ja kokanduslike aktiviteetidega ning järelejäänud kolmandik kuulus Raadio Ööülikooli seltsis kuulates Enn Kasaku loenguid. Mingi hetke käis peast läbi klõps, et pagan, ma pean need mõtted üles kirjutama ja siia postitama, et saaks nende juurde aeg ajalt tagasi pöörduda ükskõik kus maailmaotsas parajasti ka ei viibiks. Noja järgmine ongi siis ööülikooli loengu Rumaliku Universumi Elementide konsentraat ehk jutt millest mina aru sain ja mis vääris ülestähendamist. Mõistlik oleks muidugi ka loeng ise ära kuulata ja peale seda tsitaatide juurde tagasi tulla. Ühe tunni leiab alati, et endast targemaid (kes aravad, et nad on lollimad) ära kuulata. Alati.

Raadio Ööülikool - Rumaliku universumi elemendid

Teadusfilosoof Enn Kasak

Kasak tsiteerides Adams’it: Inimesel on peaaegu ainulaadne võime, et ta võib õppida teiste kogemusest. Aga sama tähelepanuväärne on see, et tal on ilmne vastumeelsus teiste vigadest õppida.

Kasak: Analüüs on meetod rumaluse edasinihutamiseks.

Kasak: Elamises oleme me kõik professionaalid.

Kasak: Teaduslikult tõestatud, järelikult vale.

Kasak: Iga kord, kui ma midagi uut välja mõtlen, siis ma avastasin lünga oma hariduses.

Kasak: Rumalust on vaja selleks, et üldse midagi saavutada. Midagi mis ei oleks tühiasi.

Kasak: Inimkond ei olegi veel niikaugele jõudnud, et tõelist teadust teha. Me peame sinna alles kasvama.

Kasak: Ma loodan, et me oleme võimelised tegema ka täiesti uusi vigu, mitte ainult vanu kordama. Ja selle juures saavutama ka uusi saavutusi.

Kasak: Ma kaldun aina rohkem pidama rumaluseks seda, mis langeb minu arvamusega kokku. Ega siis noored ei ole ainult jobud, neil on ka aeg–ajalt õigus.

Küsimus Kasakule: Kas teaduse tegemine välistab emotsionaalsuse ehk kas millestki vaimustunud olemine ja teaduse tegemine välistavad teineteise?

Kasak vastab: Kas lenduri vaimustumine lendamisest välistab, et ta võiks lendur olla? Ma ei näe siin seost. Teadlane on ka inimene, vähemalt praegu veel on. Teadlasel peab olema mingi motivatsioon, muidu ta ei peaks inimesena vastu. Tähtis on just see, et ma olen emotsionaalne ja ei lase ennast emotsioonidest mõjutada. Voh see on juba midagi. See muudab elu mõttekaks.

Kasak tsiteerides Kivistikku (usuteaduskonna filosoofiaõppejõud) : Kas te teate, mis siis oleks, kui Jumalat ei oleks? Siis oleks Kurat Teab Mis.

Kasak: Kas reaalsus eksisteerib või mitte, see on Usu küsimus.

Kasak: Teadustöötajate arvu kasv ei vii teadlaste arvu kasvuni. Samamoodi nagu kirjaoskajate arvu kasv ei vii kirjanike arvu kasvuni.

Kasak: Iga kord kui mul tekib tunne, et ma olen millestki aru saanud, siis ma olen tegelikult loll.

Kasak: Maailm on täis väga võimekaid ja väga andekaid inimesi. Samas lastele luuakse mulje nagu andekus oleks eriline(haruldane) asi. Ei ole. Praktiliselt iga inimene on andekas. Ja mõni inimene on kohe üliandekas. Aga haruldane on oma võimete ära kasutamine.

Kasak: Peab lihtsalt taipama, et – Mina – ei ole väärtus. Täpselt nagu noorus ei ole isiksuslik omadus, nagu paljud noored arvavad. Tegelikult pole Minaks Olemine mittemingisugune väärtus. See on pigem kohustus, mis tuleb ära elada ja seda kohustust ei olegi kerge kanda.

Kasak: See kui keegi inimene teab midagi, siis tihti see ei ole tema isiklik teene, vaid see sõltub kui hea ühe või teise omaduse ta on kaasa saanud (mösjöö Kasakul oli nooruses absoluutne mälu ja ta luges väga kiiresti). Ma olen elu jooksul õppinud uskumatul kogustel igasugu lollusi ja tegelenud igasuguste asjadega. Aga kui üks inimene teeb teisest rohkem lollusi, siis ega ta sellepärast (sellest teisest) veel targem ei ole.

Kasak tsiteerides Hiina klassikut: Sa ei pea tegema asju paremini kui teised. Sa pead tegema nii hästi kui sa oskad. Laitmatult.

Kasak: Kes on siis ikkagi väärt õnnelik olema? Inimesed arvavad, et nad saavad õnnelikuks „Saades“ aga mitte „Andes“. See on üks huvitav fenomen. Aga mul on tunne et see olukord on muutumas.

Kasak: Abielu mõte on see, et kui viiekümne aasta pärast, kui kõik peksavad sind jalaga ja küsivad: „Miks sa tõbras juba ära ei kärva?“, on sul Keegi, kellega sa saad Inimese Moodi rääkida. Vat see on abielu projekt, mis omab mingit mõtet.
 

Budapest 1986

Ma olin 27 Juulil Nepstadion'il kui see toimus. Ajatu elamus. Mercury, May, Deacon ja Taylor. Mõned asjad lihtsalt peavad jääma selliseks nagu neid oma tippajal mäletad.