Elu ja asjad siinmail - saabumine

Nyyd kus n2dalajagu aega on m33das ajast, milla ma maabusin Parose saarele, linnakeses nimega Pairikia v6iks siis teha v2ikese vahekokkuv6tte, kuna mul on olnud au saada igast kysimusi siinse elu ja oma tegemiste kohta.

Kui ma eelmine kolmap2ev Kreekat esimest korda silmasin, siis tundus, et kaasav6etud tugevam matkajalats kulub siin 2ra kyll. Igatsorti suuruses, pikkuses ja laiuses kynkaid ja m2gesid on siinmail kuhjaga, ainult et floora on siin v2hemalt sellisel aastaajal v2ga n2rb ja kipub sulama yhtlaseks pruuniks massiks. Mitte just k6ige pilkupyydvam. Sellist ilusat sygisv2rvide pillerkaart siin oodata ei maksa, aga v6ibolla ma veel v6tan need s6nad tagasi mingi aja p2rast.

Kreeka v6ttis mind oma embusse ilma igasuguste illusioonideta, kui juba lennujaamast v2ljudes selgus, et nii bussijuhid kui metroot33tajad olid j2rsku streikima hakanud ning ainsaks liikumisvahendiks oli takso. Esimene m6te oli, et tore nyyd mine konuta tunde mingis pikas sabas ja siis looda, et praamijuhid samasugust lulli ei l33.

6nneks oli vist terve kreeka taksondus selleks p2evaks lennujaama mobiliseeritud, sest kulus vaid viis minutit ja olin juba omale taksot n6utamas. Tore, sest seljakott, mis yletas lubatud 20 kilo normi umbes veerandiga tuletas end kogu aeg meelde. Ahjaa - viis kilo ylekaalu maksab t2nap2eval 900 eeki. Siinkohal veelkord t2nud isale, kes kiirelt varahommikul koduses lennujaamas selle mure 2ra lahendas. Mystika, kas kotiviskajate vigastused suurenevad peale 20 kilo tuntavalt, et nii palju pappi on vaja v2lja k2ia? Ju siis, pole ju ise visanud. Aga t2nud ka neile, sest tegelikult on ikka tore kui nad oma t33ga hakkama saavad ja su pagas samaaegselt sinuga 6igesse lennujaama j6uab.

Taksojuht oli vanem h2rra, kes pritsis v2ga kahtlast inglise keelt, aga t2htsamad asjad sai temaga kiirelt aetud. Kahjuks olen ma vilets kokkuleppehinna kujundaja v66ramaalastega, mist6ttu pidin leppima taksomeetri tiksumisega pluss mingi lisatasuga, mida ta mulle pyydlikult s6idu l6ppedes selgitas. Lennujaamast saadud info v6imaliku 25 eurose s6idu kohta oli v22r (v2hemalt kui reisid yksi), kuna tegelt maksin s6idu eest elu rekordilidsed 50 eurot, aga mis siis. Onu oli s6bralik, kysis luba autos suitsu teha, kysis mu konditsiooni kohta, v2hemalt seda arvasin mina ja n2itasin talle p3ialt, mille peale tema konditsioneeri t33le pani :)
Ja loomulikult ei puudnud ka episood teise taksojuhiga, kus sisenedes kiirteele me veidi egoistlikud olime, mille peale krutiti aknad alla ja tulistati m6ned loetud minutid yksteisele kreeka mytoloogia alustalasid.

T2nu asjaolule, et Ateenas oli 2004 aasta olympiam2ngud ehitati nii see lennujaam kui ka uus mugav kiirtee l2bi Ateena jaeiteaveelkuikaugele, mist6ttu mingit muret sadamasse j6udmisega ei tekkinud. Kyll aga ei pakkunud see tee mingit puhkust silmadele. Kiirteel s6ites ikka n2ed seda va k6ige r2pasemat ja igavamat kylge mida yhel riigil pakkuda on, kui v2lja arvata liikluskultuur, mis siin suunan2itamise asemel signaalitamisega selgeks tehakse.

Koht, kus taksojuht mind maha asetas ei paistnud esmapilgul just v2ga sadamaymbrust meenutavat. Aga seda loomulikult sellep2rast, et kramplikult tiheda asustatuse t6ttu ei ole ruumi raisata hektareid enda alla neelava sadamapiirkonna tarvis. N2pp n2itas yhte suunda ja sinna ma ka l2ksin, kuni enn2e imet sadamakaid terendama hakkasid. J2i vaid yle leida koht, kus pilet osta. See polnud 6nneks eriti keeruline, kuna nagu hiljem selgus oli sadama ymbruses p2ris mitu kohta, kus pileti v6is hankida. Mina leidisn koha, kus ainukese asjana paluti mul suvalisele paberilipakale oma perekonnanimi kirjutada ning voila, pilet trykiti mu silme all ysnagi p2evi n2inud printerist v2lja. Et olla kindel pileti ehtsuses lasin seda kontrollida sadamhoones paiknevas ametlikus praamifirma piletimyygikohas. Kahjuks oli k6ik legitiimne :)

Oli j22nud kolm tundi v2ljas6iduni ja see aeg venis ja venis ja venis. Kuna n2lg n2pistas yha enam, siis turisti tapilikkusele kohaselt tatsasin esimesse ettejuhtuvasse s33mlasse ja tellisin omlette with ham and cheese. Ja t2pselt seda ma ka sain, kuigi algul arvasin, et ham ja cheese tuuakse eraldi, siis p2rast v2ikest urkimist leidisn nad omleti seest yles. Omleti imeline kest oli 2ra hoidnud igasuguse juustu sulamise v6i singi kypsemise. Kaunistuseks mu taldrikul lebasid ka viis s6bralikku tomativiilu. Ja teadmiseks, et Kreeka toitude hinnatase on k6rgem Eesti omast, hoolimata igast h2dadest mis neile viimasel ajal kaela on sadanud ja mis eeldaksid m6ningast korrektsiooni hinnatasemes. Kasv6i kahesaja grammine kirsijogurt maksab terve euro.

Isegi pooleliitrine 6lu on odavam (poest ostes). Kohalikke marke, mida olen proovinud on kaks - Alfa ning Mythos. Kylmast peast on m6lemad v2ga head janukustutajad, mist6ttu niikaua kuni siin sooja j2tkub n2eb Parose saarel haruldast vaatepilti yhest 6lut trimpavast kolmekymnendaid astuvast eesti noormehest.

Aga tulles tagasi praamiootamise juurde, siis peab ytlema, et ma ei ole kyll teab mis suur lugeja tyyp, kuid sellistel reisidel kulub yks raamat alatit 2ra (no mul on neid kaasas kolm, aga ainult yks juturaamat). Tuhat t2nu prostetnilisele vogonile nimega Jeltz ja tema ettev6tmisele Maa h2vitada, sest see lahendas yhe hoobiga selle planeedi asukate yhe p6hilise probleemi - 6nnetu olemise, mis oli enamasti seotud v2ikeste rohilste paberitykkide ringlemisega.

Peab ytlema, et praamiliiklus on Pireuse sadamas ypris korralik. Praam millele mina suundusin kandis nime Blue Star Naxos ja ta plaanis mind kohale toimetada nii nelja tunni ja viietestkymne minutiga. Algus oli igaljuhul paljut6otav, kuna praam v2ljus sekundi pealt, niiet viimane turistibuss tagurdas praamile juba ajal, mil too liikuma oli hakanud. Istusin terve selle reisi aja v2lidekil praami ahtris ja j2lgisin, kuidas p2ike aeglaselt kuhugi saarte vahele merre upub, vahepeal ise ka tukastades, kuna eelneva 33 kolmetunnine uneaeg saab v6itu ka sitkeimatest vendadest.

Praam j2i siiski veidi hiljaks, kuigi mingit n2htavat p6hjust selleks ei paistnud olevat. Vastuv6tukomitee koosnes kahest liikmest, Barry kes seda fakulteeti veab ja Brett, kellest sai minu fotomentor kuiniiv6ibnimetada. Ma ei tea kuidas, aga nad tundisd mu juba kaugelt 2ra, v6ibolla siis sellep2rast, et olin eelnevalt uurinud voodi pikkuse kohta, mis andis neile vihje, et tegu on v2he pikemapoolse kutiga. Kohe korraldati mulle ka transport, mina olin ikka veel poolunes, ega taibanud muud teha kui t2ita mulle antud korraldusi j2rgneda, istuda, kott 6lale ja 6lalt maha v6tta.

Aga transporidautot m2letan ma kyll. Hirmus p2evi n2inud toyota buss, kuhu mul oli tegu sisse ronimisega, et end mitte igaltpoolt vigastada. Matkakoti paigutamine bussi tagaossa oli ka katsumus, kuna istmete ja v2lise luugi vahe oli suht olematu, seega kott j2i "kerge" pressi alla, aga luuk siiski sulgus ja ei avanenud ka 2kilise s6idustiili peale, mida mu sohver, kohalik ylesmukitud t6mmu roosa t-s2rgiga, harrastas. Tegelikult nagu hiljem selgus polnud sadam yldsegi mitte kaugel, nagu see tol 6htul tundus, vaid veidi yle kilomeetri. Kuna teiste 6pilaste tulekuni oli j22nud veel poolteist p2eva oli majutusasutus nimega Jimmy's apartments suuresti minu p2ralt.

Esimese asjana peale toa k2ttesaamist pidin saama midagi hamba alla, mist6ttu v6tsin suuna tagasi sadama poole, kus terve tee oli 22ristatud erinevate restoranide ja kohvikute poolt. K2is ysna vilgas 33elu. Otsustasin seista vastu kiusatusele esimeses kohas maha istuda ja veidi hindu ja kohti v6rrelda, kuniks minu teele j2i minimarket, kust ilma pikemalt m6tlemata ostsin jogurti kolmp2ki ja suundusin tagasi apartementi neid, koos kohaliku kaabeltelevisioonivaliku uurimisega, alla kugistama.

Ja siis saabus t2iesti oodatult t6en2oliselt ainus teine eestlane sel saarel - Mati Une, kes l6i mind oimetuks j2rgmiseks kaheteistkymneks tunniks.

Hetkel k6ik, varsti j2lle.