Ugly shit

Nomida ma oskan 3elda, kuiet mul pole elu sees nii palju vedanud kui t2na.

Oma siinoleku ajast olen ma enamuse pyhendanud oma pildimaterjali viimistlemisele, mis on olnud siiani p2ris kerge ja lahe protsess, kuna lihtsalt on olnud huvitavaid asju mida pildistada. Ma ei tea, kas taas kodumaale tulles see t6ekspidamine kaob v6i muutub silmn2htavalt keerukamaks. Ehk on siinne olustik lihtsalt algajatele pildistajatele parim paik huvitavate kompositsioonide ja eluteatri erinevate hetkede j22dvustamiseks.

Igatahes sain ma teada, et mu l2henemine pildisitamisele on "economical" ja "commercial". Yhes6naga, et yeah dude sa oskad kataloogidele ja postkaartidele materjali leida ning su kompositsioonid on lihtsad ehk t2pselt sellised nagu h2rrased Urmas T ja Arne A on pyydnud mulle selgeks teha. Aga viitsid unusta see k6ik ja otsi enda ymber ugly shit'i.

Olin (olen) segaduses, kuna mida sa sellisele asjale ikka oskad vastu kosta. Justkui said heakskiidu, kuid kohe anti n2taki pasunasse, et mine arene. Aga kas mine ja arene selle inimese jaoks v6i siis enda p2rast? Kas see arenemine mulle hetkel yldse huvi pakub, kas see on midagi mida ma pean enda juures puuduseks? Kuhu areneda, kui kaugele, mis eesm2rgil? Miks on arenemine nii vajalik?

K6ik need m6tted kolasid mu peas ringi seesama 6htu kui tuulega v6ideldes m33da ranna22rset k6ndisin. Mingit imelist vastust mul neile ei tekkinud. Puht pildistamise seisukohalt ei tundunud tegelt suurt vahet olevat. Lihtsalt m6tle v2hem ja kl6psi rohkem. Kuna mu kanalisatsioonikaevu luukide projekt vajas niikuinii elulist elementi, siis sai eesm2rgiks peale Santorinis k2iku teha linnat2navatel tavap2rasest kellaaegadest erinevatel luurekat, et n2ha kas kuskil m6ni kanalisatsiooniluuk on lahti v6etud ning sinikraed (nagu mu ameericlasest 6petaja neid nimetab) selle kallal askeldamas.

Suur oli mu yllatus seega t2na hommiku, kui olles teel laborisse otse mu nina all viis kutti asusid askeldama yhe luugi kallal. Kolm nendest seisid niisama julgestuseks, samas kui kaks asusid kirka ja kuvaldaga osaliselt luugi kinni katnud asfalti l6hkuma. Siinmail on millegip2rast see t2itsa tavaline, et luugid on yks osa k6nni v6i s6iduteest, mitte kui eraldiseisvad objektid, mis juhtuvad asetsema s6idu ja k6nniteedel.

Alles p2rast selle stseeni n2gemist m2rkasin ma ka sibiautot, mis oma v2rvuse poolest pidanuks esimesena silma hakkama, samas kui t33mehed ei meenutanud kohe kuidagi sinikraesid, vaid pigem vaese mehe YMCA kutte. Ei kohta just iga p2ev tegelasi, kellel on kamuflaazh yll.

Pildid, mis ma siiani olen teinud ei hiilga just inimesterohkusega ja v6ibolla on see sellep2rast, et ma ei soovi v66raste inimeste privaatsusega v2ga m2ngida. See t6ekspidamine lendas j2rgmise sajaviiekymne kaadri saatel tuulega seistme maa ja mere taha. Noh v2hemalt selleks korraks.

Otsus kotist kaamera haarata ning sisuliselt sellega nende kuttide nina all vehkida sisaldas koheselt ka uut tyypi adrenaliini, midagi sellist, mida panoraame tehes just v2ga ei teki. Ma ei suhelnud nendega, vaid lasin neil oma asju ajada ning vastutasuks ei ajanud nad mind ka minema, kuigi dokumenteeritud materjaal, juhul kui seda peaks n2gema m6ni omavalitsusinstants v6iks tekitada teatavat hukkam6istu igas suunas.

Vedas, et ma ei olnud otsustanud kohalikus rannas ujuma minna, kuna nyyd ma tean, kuidas siinkandis kanalisatsioonikaevude sisu puhastatakse. Isegi fakt, et rannas on vesi j2tkuvalt l2bipaistvuse etalon, siis mulle piisab tema imetlemisest kaugelt eemalt.

Teiseks on mul nyyd sisuliselt koos ka materjal oma esimese projekti ehk kanalisatsioonikaevude imeliste helendavate hingede ja nende elu eesm2rgi kohta.

Aga yks hea teleobjektiiv kuluks ikkagi 2ra, kasv6i juhuks kui ninatarkus kellegile tyytyks muutub. Yks kaas6pilane lubas mind selles osas aidata.